Autoärimees tõi esimesena Eestisse Chevrolet’ ja Fiati ning ka hukkus autoroolis

Kujutlege Londoni, New Yorgi või Berliini luksuspoe letti, kus uhkeldavad peenutsevalt üles seatud maiustused, karbikesed trühvlitega. Võib-olla on seal Šveitsi või Belgia meistrite hõrgutised. Aga kui nende kõrval oleks ehtne Eesti šokolaad? Ja mitte niisama, vaid Belgiaga võrdväärselt tunnustatud šokolaadikultuuriga Eesti magusad tippteosed?

Kunagi Eesti rikkaimate inimeste sekka kuulunud Jaan ja Peeter Muna teenisid raha juustu ja või, lina ja turba, kinnisvara ning oma hoiu-laenuühistu pealt, siis aga ajasid vananevate ärimeeste kontrollivajadus ja kasumijaht perekonna peaaegu pankrotti.

Sajandeid oli Tallinna linnapea positsioon olnud tihedalt seotud äriga, edu ettevõtluses ei andnud alust kahtlustada korruptsiooni, vaid pigem andis tunnistust ärivaistust. Kaubandusele lisaks on linnapead tegelenud keemiaäri, mööbli tootmise, logistika ning muidugi ehituse ja kinnisvaraga.

20. sajandi alguses omandas Tallinna sadam tänu kohalike ettevõtjate lobitööle ja Peterburi sõjalistele plaanidele ühe Euroopa võimsaima jäälõhkuja. Kuid Tsar Mihhaili ehitajad aimasid vaevalt, et sellest saab mitte ainult üks Eesti väärtuslikumaid kaubandusvarasid, vaid ka Soome päästja punasest ohust.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tallinna esinduse 35. aastapäevale pühendatud saatesarja värskes osas selgitab projektijuht Piret Jeedas, miks on avatud dialoog ja struktureeritud arutelu tänapäeva ühiskonnas üha kriitilisema tähtsusega. Eesti Koostöö Kogu hiljutise üle-eestilise algatuse raames tulid inimesed kokku turvalises keskkonnas, et arutleda lihtsalt, kuid sügavalt olulise küsimuse üle: „Kuidas ma hakkama saan?“.