Enefit Greeni börsile tulemine läks maksma ligi 8 miljonit eurot, mis on võrreldav Tallinna Sadama 2018. aasta IPOga, millele kulutati rohkem kui 7 miljonit eurot.
Ettevõtte juhatuse esimees Aavo Kärmas ütles, et pakkumise kogumahust ehk 175 miljonist eurost moodustas kulude tase 5,5 protsenti, mis on tema hinnangul mõistlik. Odavamalt ei saanud, sest protsess oli pikk, samuti tõi ta ühe põhjusena esile koroonaviiruse kriisi.
Investor ning Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor Kristjan Liivamägi soovib hoida Enefit Greeni aktsiaid oma portfellis pikka aega, kuid ei välista positsiooni korrigeerimist 4,6 euro taseme juures.
Taastuvenergiatootja Enefit Greeni aktsiaid märgiti kes lühemaks, kes pikemaks ajaks hoidmiseks, kes kahe kontoga ja kes kogu perega, aga see võtab laulupeoga võrreldavaid mõõtmeid ja teeb Baltimaade rekordi.
Leedu Keskkrediidiühistu (LCKU), mis ühendab Balti riikide suurimat krediidiühistute võrgustikku, käivitab avaliku allutatud võlakirjade emissiooni. Ettevõte pakub Leedu, Läti ja Eesti investoritele võimalust osta kuni 4 miljoni euro väärtuses 10-aastaseid võlakirju, mis emiteeritakse kuni 8 miljoni euro suuruse võlakirjaprogrammi raames. Intress on 8–8,25 protsenti aastas ja seda makstakse välja kaks korda aastas. Võlakirju jagatakse 26. novembrist kuni 12. detsembrini.