Hiljutine Iraani rünnak Iisraelile tähendab analüütikute hinnangul tõusu nafta ja kulla hinnale, reaktsioon aktsiabörsidel jääb hoolimata üksikutest suurematest kõikumistest pigem tagasihoidlikuks.
Iraani ja Iisraeli vahelise konflikti süvenemine võib tuua senisest raskemad tagajärjed toorainetele. Fotol Iraani valitseva režiimi toetaja Teheranis.
Foto: Zuma Press / Scanpix
Iisraeli ja Iraani konflikti eskaleerumine võib suurendada globaalsete aktsiaturgude volatiilsust ning kaasa tuua toornafta hinnatõusu, ütles varahaldusettevõtte SAS Online asutaja Shrey Jain Business Standardile. See omakorda lükkaks hoo sisse ka inflatsioonile. “Kuld võib nafta hinnatõusust põhjustatud inflatsiooni küll maandada, kuid kuna kulla hind on juba kõrge, siis võib ka see hakata ootamatult kõikuma,” lausus Jaini.
Alanud nädal annab viimase võimalusi märkida kahekohalist intressi pakkuvaid võlakirju, muus osas kuulub nädal pangandussektorile, sest tulemusi ning aktsionäride koosolekuid on oodata nii kodust kui piiri tagant. Makronäitajate eest hoolitseb peamiselt Euroopa.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Täielik Euroopa kaubandusembargo Venemaale ei jäta seda ilma Lääne tarneteta – allikaid on palju –, küll aga võimaldaks see kehtestada selged reeglid äritegevuseks Eestis, tuua sellesse suurema selguse ning oleks ka võimas moraalne sõnum, leiab Delovõje Vedomosti ajakirjanik Jaroslav Tavgen.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.