Küberpettuste vastutus vajab jagamist

Euroopa Liidu kokkuleppe järgi peaksid pangad hakkama vastutama pettuste teel tekitatud kahjude eest. Pangaliit pelgab aga, et muudatus võtaks inimeselt valvsuse kaitsta oma raha ning pettuste hulk kasvaks.

Kevadel kaotas masinatööstusettevõte Hekotek küberrünnakus 1,6 miljonit eurot, kui kauaaegne juhatuse liige ja finantsjuht Rain Nuka langes petuskeemi ohvriks. Nüüd kerib kohtuvaidlus selle üle, kelle kanda jääb kahju.

Rahandusministeeriumis vormub plaan, mille järgi peavad makseteenuse pakkujad hakkama inimestele hüvitama kelmidele kaotatud raha, kui kelmid on esinenud näiteks pangatöötajana, rääkis rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Jarmo Lilium.

Tippjuhidki langevad järjepanu küberpättide lõksu – ja enamasti ei ole tegu õppusega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.