Kunstitaiesed kontoris teevad töötajad produktiivsemaks

Kunst on alahinnatud varaklass, mis investeeringuna pakub nii vaimset kui ka varalist kindlust, leiab arhitektuuribüroo Arhitekt11 üks asutaja ja partner Janar Toomesso.

Kunst töökeskkonnas kasvatab töötajate heaolu ja aitab kujundada tööandja brändi, kirjutavad Rakendusliku Antropoloogia Keskuse antropoloog Karina Vabson ja Kogo galerii tegevjuht Liina Raus Äripäeva essees.

Kui Viljandi kultuurikolledžis 1995. aastal teatri eriala lõpetades sai toonane tudeng Piia Ausman diplomietenduses „Kaasavaratu“ peaosa rahatu Vene aadlipreili Larissana, siis uue pearolli iseseisev sisustamine ootas väikelinnast Türilt pärit noort naist ees pealinna tööelu lainetesse tormates. Tänaseks on Ausmani elutöö – veerand sajandit tegutsenud Haus Galerii – jõudnud Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete edetabelis kõrgele kohale.

Eesti kunstnike looming on jõudnud tehisintellekti andmebaasidesse, kus võib neid igaüks sisuliselt oma suva järgi kasutada, hoolimata autoriõigustest.

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.