Peaminister Kaja Kallase skandaali juures torkab silma tema väidetav teadmatus omaenda kodus toimuva suhtes, mis näitab kas kaaskondsete või nõunike saamatust asjadest arusaamisel või lihtsalt varjab seda, mis tegelikult teada oli, leidsid ajakirjanikud nädalat kokku võtvas raadiosaates "Äripäev eetris".

- Kui tuleb välja, et Kaja Kallas tegelikult teadis, mis toimus kodustega seotud ettevõttes, mis tegeles Venemaale kauba vedamisega, siis on temaga ka lõpp, rääkis Äripäeva ajakirjanik Eliisa Matsalu.
- Foto: Liis Treimann
Kui tuleb välja, et Kaja Kallas tegelikult teadis, mis toimus kodustega seotud ettevõttes, mis tegeles Venemaale kauba vedamisega, siis on temaga ka lõpp, rääkis Äripäeva ajakirjanik Eliisa Matsalu. Ja kui ei teadnud, siis jääb arusaamatuks, millega tema nõunikud tegelevad, lisas ta. Küsimus on Matsalu sõnul ka selles, kas Kallase abikaasa Aivo Hallik on vältinud kommentaaride andmist, et peaministrit mitte kogemata sisse rääkida.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Seoses tekkinud meediakajastusega mõistan, et minu äritegevus, osalus ja töö ettevõttes Stark Logistics, mis on teinud transpordivedusid Eestist Venemaale meie kliendi AS Metaprint heaks, on tekitanud küsimusi, mis vastustest sõltumata mõjutavad minu abikaasa tööd, teatas Kaja Kallase abikaasa Arvo Hallik.
Mind valdas alguses suur kahjutunne, sest ma nägin päikseprillide taha peituvat abielunaist, kellele esitati küsimusi, rääkis kommunikatsiooniekspert Aune Past peaministri skandaalist Äripäeva raadiole.
Kaja Kallasel olnuks puhkenud skandaali valguses küllalt põhjust vabandust paluda. Selle asemel valis ta tee, millel võivad olla poliitilised tagajärjed, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.