• OMX Baltic0,05%314,73
  • OMX Riga0,21%944,03
  • OMX Tallinn0,14%2 150,32
  • OMX Vilnius−0,15%1 506,58
  • S&P 500−0,2%7 658,68
  • DOW 300,22%53 393,04
  • Nasdaq −0,48%26 055
  • FTSE 1000,35%10 854,32
  • Nikkei 225−0,74%65 528,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,8
  • OMX Baltic0,05%314,73
  • OMX Riga0,21%944,03
  • OMX Tallinn0,14%2 150,32
  • OMX Vilnius−0,15%1 506,58
  • S&P 500−0,2%7 658,68
  • DOW 300,22%53 393,04
  • Nasdaq −0,48%26 055
  • FTSE 1000,35%10 854,32
  • Nikkei 225−0,74%65 528,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,8
Kuigi maasikakasvatust on nimetatud lausa kohalikuks kullaauguks, on pereettevõtjast põllumees, Joosepi talu noorperemees Ranet Roositalu oluliselt tagasihoidlikum.
Ranet Roositalu räägib saates põhjalikult, mis on maasikakasvatuse rõõmud ja mured ning miks seda päris kullaauguks pidada ei saa.
  • Ranet Roositalu räägib saates põhjalikult, mis on maasikakasvatuse rõõmud ja mured ning miks seda päris kullaauguks pidada ei saa.
  • Foto: Andras Kralla
"Kes ütleb, et see on kullaauk - proovige ise kasvatada. Kui õnnestub, siis mina surun kätt," rääkis Roositalu saates "Võitjate põlvkonnad."
Sajad hooajatöölised, kümned tonnid marju päevas ja ilm, mis ei küsi luba. Tegelikkuses määravad maasikakasvatuse tulemusi Roositalu sõnul tegurid, mille üle tootjal kontrolli ei ole.
Joosepi talu lugu sai alguse enam kui 20 aastat tagasi, kui Ranet Roositalu vanemad otsustasid maasikakasvatust proovida. Enne seda kasvatati tomateid ja kurke, kuid esimene poolehektarine maasikaistandus pani paika talu edasise suuna.
Tänavune hooaeg tõi kaasa eriti suure väljakutse – paduvihmad hävitasid poole maasikasaagist. „Kevadel on kõik ilus ja roheline, aga hooaja keskel või lõpus selgub, et oled pidanud pool saaki ära viskama. See tõmbab motivatsiooni ikka maha,“ ütles Ranet. Õnneks ei olnud kõik põllud vee all ning katmikalal kasvatatud vaarikas andis siiski hea saagi. „Võtsime olukorrast parima.“
Kõik katsetused ei õnnestu
Mitmekesisus on talus teadlik valik, sest erinevad kultuurid ja sordid aitavad riske hajutada. „Sa ei saa kõiki mune ühte korvi panna,“ ütles Ranet. Kõik katsetused ei õnnestu – näiteks valged maasikad, mis tema sõnul olid „üllatavalt halva maitsega“.
Joosepi talu peab enda tugevuseks püsikliente. Mõned tulevad müügipunkti sama papist kastiga, mille nad said 2017. aastal. „See on nii räbal juba, aga nad tulevad ikka sellega tagasi,“ naeris Ranet.
Sel aastal pälvis Ranet teist korda rahvapõllumehe tiitli ning oli taas ka aasta põllumehe finalistide seas. „Seal võib minu nimi olla, aga tegelikult on see meeskonna töö,“ jäi ta tagasihoidlikuks.
Kui küsida, mida on Ranet oma vanematelt kõige olulisemalt õppinud, vastas ta lihtsalt: rahu säilitamist. „Küll kõik saab korda, ära põe,“ ütleb isa. „Takistused tulevad ja nendest saadakse üle.”
Millised on Joosepi talu järgmised sammud, kuidas näeb välja üks tööpäev maasikahooaja tipus, mis on kõige raskem osa saja hooajatöölise organiseerimises ning mis on põllumehe elus kõige suurem pingeallikas?
Kõigest sellest kuuled saatest „Võitjate põlvkonnad“, kus on külas Joosepi talu noorperemees Ranet Roositalu.
Saadet juhib Kristel Viitmann.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele