Paljud inimesed peavad dieete ja järgivad treeningkavasid, kuid mõne aja pärast hakkab kaal siiski uuesti tõusma. See ei tähenda läbikukkumist, vaid on sageli etteaimatav tulemus. Uuringud näitavad, et enam kui 80%-l inimestest, kes on dieediga kaalu langetanud, hakkab kaal uuesti tõusma. See on põhjus, miks liigset kehakaalu käsitletakse üha enam kroonilise seisundina ning püsiv tulemus ei ole ainult tahtejõu, toitumiskavade või trennis pingutamise küsimus.

- Foto: Health Clinic Kaalulangetuskliinik
Pikka aega läheneti kaalulangusele nagu lihtsale matemaatikale “kalorid sisse versus kalorid välja”. Täna on selge, et see on ainult osa pildist. Metaboolsed protsessid, hormonaalne regulatsioon, geneetiline eelsoodumus ja keha kohanemine kaalulangusega mõjutavad kõik seda, kui palju inimene tegelikult kulutab ja kui tugev nälg tal tekib. Just seetõttu ei piisa paljudel juhtudel ainult elustiilisoovitustest ning vaja on terviklikku ja mõnikord ka meditsiinilist tuge.
Selles artiklis selgitame, miks kaalulangetus sageli ei ole püsiv, millised on tõenduspõhised kaalulangetussekkumised ning millal neid rakendada.
Miks kaalulangetus on päriselt keeruline
Keha kaitsemehhanismid kaalulanguse vastu
Artikkel jätkub pärast reklaami
Organism kohaneb aja jooksul kõrgema kehakaaluga ja hakkab seda pidama “normiks”. Kui kaal seejärel langeb, käivitab keha mehhanismid, mille eesmärk on energiavarusid (rasvkudet) säilitada.
Need mehhanismid väljenduvad eelkõige kolmel viisil:
- Söögiisu tugevneb. Näljahormooni tase võib tõusta ja täiskõhutunnet soodustavad signaalid väheneda. Tulemuseks on pidev nälg ja sagedasemad mõtted toidust.
- Energiakulu väheneb. Puhkeoleku energiakulu väheneb rohkem, kui kaalulangusest eeldaks ehk organism muutub „säästlikumaks" ja kulutab vähem energiat samade funktsioonide jaoks. Lisaks muutuvad lihased efektiivsemaks, mistõttu sama liigutuse tegemiseks kulub vähem energiat.
- Rasvkoe signaalid muutuvad. Kui rasvkude väheneb, langeb ka leptiin, mis annab ajule märku, et energiavarusid on piisavalt. Kui leptiin langeb, tõlgendab aju olukorda nii, et toitu on vaja juurde ja energiat tuleb säästa.
Seega on pärast kaalulangust korraga kaks vastassuunalist jõudu: tahaks rohkem süüa, aga keha kulutab vähem. Just see on põhjus, miks paljud kogevad kaaluseisakut või -tõusu isegi siis, kui nad jätkavad toitumise ja liikumise jälgimist.
Miks “lihtsalt pinguta rohkem” ei ole lahendus
Kui neid mehhanisme arvestada, saab selgeks, miks levinud nõuanne “pinguta rohkem” ei ole sisuline lahendus. Inimene võib olla väga motiveeritud ja distsiplineeritud, aga kui inimene on pidevas võitluses tugevnenud näljasignaalidega, kulub suur osa vaimsest energiast pelgalt vastupanu osutamisele, mistõttu on keeruline järjepidevalt tervislikke valikuid teha. See ei ole tahtejõu puudus, vaid bioloogiline eelis lühiajaliste vajaduste kasuks ehk ellujäämine (toit) on tähtsam kui pikaajaline eesmärk (kaalulangus).
Kuidas aitab meditsiiniline lähenemine
Meditsiinilised
kaalulangetusmeetodid (arstijuhitud ravimid, vajadusel kirurgiline ravi) ongi loodud selleks, et leevendada kaalulangusele järgnevaid bioloogilisi kohastumisi – vähendada liigselt tugevnenud söögiisu ja toetada täiskõhutunnet. Nii muutub igapäevaste toitumis- ja liikumisharjumuste muutmine realistlikumaks.
Elustiilimuutustele meditsiinilise toe lisamine ei tähenda allaandmist ega “lihtsat teed”, vaid arvestamist sellega, et rasvumine on krooniline ainevahetuslik seisund. Liigne rasvkude ei ole pelgalt passiivne energiavaru – rasvkude toodab signaalmolekule, mis suurendavad riski kõrgenenud vererõhule, 2. tüüpi diabeedile, südame-veresoonkonna
Artikkel jätkub pärast reklaami
haigustele ja muudele tüsistustele. Seetõttu tuleks ülekaalu käsitleda pikemaajalise seisundina, mille eesmärk pole üksnes väiksem number kaalul, vaid rasvkoe vähendamine ja terviseriskide alanemine.
Tõenduspõhised kaalulangetussekkumised
Ülekaalu ja rasvumise puhul parimad tulemused saadakse siis, kui elustiil, ravimid ja vajadusel ka kirurgia on omavahel kooskõlas ning valitud inimese terviseseisundit arvestades.
Elustiili nõustamine - vältimatu alus
Individuaalne toitumis- ja liikumisnõustamine aitab kujundada harjumusi, mis sobivad inimese töö, pereelu ja tervisliku seisundiga. Järjekindlalt tegutsedes on 6–12 kuuga realistlik umbes 5–10% kaalulangus. Mõne jaoks on see juba tervisenäitajate parandamiseks piisav, mõõduka või raske ülekaalu korral aga mitte alati.
Kaalulangetusravimid
Kaalulangetusravimid on mõeldud täiskasvanutele, kelle KMI ≥30 või ≥27 koos kaasuvate terviseprobleemidega. Uuringutes on nendega saavutatud keskmiselt 15–25% kaalulangus 12–18 kuu jooksul, eeldusel et ravi toimub koos elustiili muutuste ja arsti järelvalvega. Võimalikud on kerged kõrvaltoimed (nt iiveldus, seedevaevused) ning ravi katkestamisel võib osa kaalust tagasi tulla, mistõttu ravimit tuleb käsitleda tööriistana, mitte eraldiseisva lahendusena.
Maovähendusoperatsioon (bariaatriline kirurgia)
Kirurgiline ravi annab keskmiselt kõige suurema ja püsivama kaalulanguse. Sageli 25–30% kehakaalust 1–2 aasta jooksul, mõnel juhul rohkem. Lisaks paranevad paljudel vererõhk, veresuhkur ja uneapnoe. Samas on see invasiivne sekkumine, millega võivad kaasneda tüsistused ja vajadus eluaegsete toidulisandite järele, mistõttu sobib see eelkõige kõrge KMI korral, kui muud meetodid pole piisavat tulemust andnud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Miks õige tugi on oluline kaalulangetusel?
Miks sellest ei piisa, et “võtan lihtsalt ravimit”?
Ravim ei langeta kaalu ise, see ei "põleta" rasva ega ei "kiirenda" ainevahetust. See teeb söögiisu kontrolli, portsjonite vähendamise ja järjepidevuse lihtsamaks, sest:
- mao tühjenemine aeglustub ja täiskõhutunne kestab kauem
- ajus tugevneb küllastussignaal ja nõrgenevad toitu otsima sundivad signaalid
- mõnel inimesel vähenevad isud rasvarikaste toitude järele.
Aga kui toitumisharjumused, uni, liikumine ja söömiskäitumine ei muutu, siis hakkab kaal sageli uuesti tõusma kas annuse vähendamisel või ravi lõpetamisel. Seetõttu peab ravim käima koos tervikliku lähenemisega.
Tervikliku lähenemise roll
Health Clinic Kaalulangetuskliinik oli üks esimesi erakliinikuid Eestis, kes hakkas kaalulangetusravimeid kasutama osana laiemast ülekaalu käsitlusest. Kliiniline kogemus näitab üheselt: ravim üksi ei taga püsivat tulemust. Kui elurütm ja harjumused ei muutu või kõrvaltoimed jäävad lahendamata, jääb ravi pooleli ja kaal tuleb tagasi. Kuna ülekaal ja rasvumine on krooniline seisund, vajab ka selle käsitlus kroonilist ja terviklikku lähenemist, mitte ühekordseid dieete, kavasid ega üksikuid ravikuure.
Neil põhjustel on Health Clinicus
kaalulangetusravimite tugi teadlikult välja arendatud ja aja jooksul täiustatud mitmest osast koosnevaks süsteemiks, mitte üksnes retsepti kirjutamiseks. Terviklik lähenemine hõlmab järgnevat:
- Arstijuhitud plaan. Esmalt kaardistame terviseajaloo, ravimid, riskitegurid ja eesmärgid ning selle põhjal valitakse sobiv kaalulangetusravim ja annustamise skeem.
- Regulaarne jälgimine ja annuse kohandamine. Inimesed reageerivad erinevalt. Eesmärk ei ole “kõige suurem annus”, vaid sinu jaoks turvaline ja toimiv annus.
- Käitumuslik toitumisnõustamine. Tegeleme söömiskäitumise vaimsete ja emotsionaalsete aspektidega ja toetame tervisekäitumise (uni, stress, alkoholi tarbimine) parandamist. Aitame kujundada sinu elurütmiga sobivad toitumis- ja liikumisharjumused, mis toetavad kaalulangust, lihasmassi säilitamist, toitainete puuduste ennetamist ja tervisenäitajate (nt kolesterool, veresuhkur) paranemist.
- Pidev tugi. Oleme kättesaadavad, et väikesed mured ei kasvaks ravi katkestamise põhjuseks. Regulaarse kontakti ja kiire tagasisidega hoitakse fookust ning aidatakse takistused varakult maandada.
Süsteemne lähenemine aitab arstil märgata varajasi ohumärke ja metaboolseid muutusi ning plaani vastavalt kohandada. Nii on ravim püsivate muutuste tugevdaja, mitte lühiajaline lahendus.
Millal on aeg spetsialisti poole pöörduda?
Professionaalset tuge tasub otsida siis, kui vähemalt üks järgmistest kehtib:
Artikkel jätkub pärast reklaami
- kaal on aastate jooksul tõusnud ja seda ei ole enam võimalik üksnes elustiilimuutustega (toitumine, kehaline aktiivsus, uni) püsivalt kontrolli alla saada
- on tekkinud või kujunemas rasvumisega seotud terviseriskid või haigused, näiteks kõrgenenud vererõhk, kolesterool, veresuhkur
- varasemad iseseisvad kaalulangetuspüüdlused on andnud vaid lühiajalise tulemuse ja kaal on hiljem taastunud
- oled teadlik tõenduspõhistest soovitustest, kuid tugevnenud näljasignaalid või muud kehas tekkivad vasturegulatoorsed reaktsioonid ei võimalda neid järjepidevalt järgida.
Sellistes olukordades saab multidistsiplinaarne meeskond (arst, vajadusel endokrinoloog ja kliiniline toitumisterapeut) välja selgitada kehakaalu tõusu tegelikud põhjused, välistada muud haigused, valida sinu terviseseisundiga sobivad ja ohutud sekkumised ning otsustada, kas kaalulangetusravim võiks olla elustiilimuutuste kõrval sobiv lisatugi.
Miks just Health Clinic Kaalulangetuskliinik?
Meil on aastatepikkune kogemus ülekaalu ravis ning teame, et ülekaalu põhjused on inimeseti erinevad. Seetõttu ei paku me üks-suurus-kõigile lähenemist. Meie meeskonda kuuluvad arstid, kirurgid ja kliinilised toitumisterapeudid ning pakume laia valikut tõenduspõhiseid kaalulangetusmeetodeid. Valime koos sinuga sinu olukorrale sobivaima tee: olgu selleks kaalulangetusravimid, toitumisnõustamine või vajadusel ka kirurgiline ravi. Meie lähenemine on ohutu ja kaasaegsetele ravijuhenditele vastav, ning me ei paku teenust, mida sa ei vaja.
Meie peamised lähenemised:
- Toitumiscoaching – personaalsed ja elurütmiga kooskõlas olevad plaanid, mis toetab püsivaid elustiilimuutusi.
- Kaalulangetusravimid – kaasaegsed ravimid arsti järelevalvega ja süsteemse toega, et tulemus oleks turvaline ja püsiv.
- Maovähendusoperatsioonid – kirurgilised lahendused meditsiinilise näidustuse korral, kui teised meetodid pole andnud piisavat tulemust.
Kui sa ei ole kindel, kust alustada, tule
ülekaalu auditile, mis on põhjalik stardipunkt, selgitame kehakaalu tõusu põhjused ja määrame sinu jaoks sobivaima strateegia.
Lisainfo saamiseks või aja broneenimiseks:
Tel: 6 000 925
*See artikkel on kirjutatud harival eesmärgil ja kirjeldab Health Clinic Kaalulangetuskliiniku teenuseid ega asenda personaalset meditsiinilist nõu.
The Health Clinic OÜ, tegevusluba nr L05471; L05557; L07165. L07165.Viited:
- Ard, J., Fitch, A., Fruh, S., & Herman, L. (2021). Weight loss and maintenance related to the mechanism of action of glucagon-like peptide-1 receptor agonists. Advances in Therapy, 38(6), 2821–2839. https://doi.org/10.1007/s12325-021-01710-0
- Aronne, L. J., Sattar, N., Horn, D. B., Bays, H. E., Wharton, S., Lin, W. Y., Ahmad, N. N., Zhang, S., Liao, R., Bunck, M. C., Jouravskaya, I., & Murphy, M. A.; SURMOUNT-4 Investigators. (2024). Continued treatment with tirzepatide for maintenance of weight reduction in adults with obesity: The SURMOUNT-4 randomized clinical trial. JAMA, 331(1), 38–48. https://doi.org/10.1001/jama.2023.24945
- Garvey, W. T. (2022). Is obesity or adiposity-based chronic disease curable: The set point theory, the environment, and second-generation medications. Endocrine Practice, 28(2), 214–222. https://doi.org/10.1016/j.eprac.2021.11.082
- Greenway, F. L. (2015). Physiological adaptations to weight loss and factors favouring weight regain. International Journal of Obesity, 39(8), 1188–1196. https://doi.org/10.1038/ijo.2015.59
- Hall KD, Kahan S. Maintenance of Lost Weight and Long-Term Management of Obesity. Med Clin North Am. 2018 Jan;102(1):183-197. https://doi.org/10.1016/j.mcna.2017.08.012
- Jastreboff, A. M., Aronne, L. J., Ahmad, N. N., Wharton, S., Connery, L., Alves, B., Kiyosue, A., Zhang, S., Liu, B., Bunck, M. C., & Stefanski, A.; for the SURMOUNT-1 Investigators. (2022). Tirzepatide once weekly for the treatment of obesity. The New England Journal of Medicine. https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa2416394
- Johannsen, D. L., Knuth, N. D., Huizenga, R., Rood, J. C., Ravussin, E., & Hall, K. D. (2012). Metabolic slowing with massive weight loss despite preservation of fat-free mass. The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism, 97(7), 2489–2496. https://doi.org/10.1210/jc.2012-1444
- Mechanick, J. I., Garber, A. J., Handelsman, Y., & Garvey, W. T. (2012). American Association of Clinical Endocrinologists’ position statement on obesity and obesity medicine. Endocrine Practice, 18(5), 642–648. https://doi.org/10.4158/EP12160.PS
- Sumithran, P., Prendergast, L. A., Delbridge, E., Purcell, K., Shulkes, A., Kriketos, A., & Proietto, J. (2011). Long-term persistence of hormonal adaptations to weight loss. The New England Journal of Medicine, 365(17), 1597–1604. https://doi.org/10.1056/NEJMoa1105816
- Tan, Q., Akindehin, S. E., Orsso, C. E., Waldner, R. C., DiMarchi, R. D., Müller, T. D., & Haqq, A. M. (2022). Recent advances in incretin-based pharmacotherapies for the treatment of obesity and diabetes. Frontiers in Endocrinology, 13, 838410. https://doi.org/10.3389/fendo.2022.838410
- Wilding, J. P. H., Batterham, R. L., Calanna, S., Davies, M., Van Gaal, L. F., Lingvay, I., McGowan, B. M., Rosenstock, J., Tran, M. T. D., Wadden, T. A., Wharton, S., Yokote, K., Zeuthen, N., & Kushner, R. F.; STEP 1 Study Group. (2021). Once-weekly semaglutide in adults with overweight or obesity. The New England Journal of Medicine, 384(11), 989–1002. https://doi.org/10.1056/NEJMoa2032183
- Wilding, J. P. H., Batterham, R. L., Davies, M., Van Gaal, L. F., Kandler, K., Konakli, K., Lingvay, I., McGowan, B. M., Oral, T. K., Rosenstock, J., Wadden, T. A., Wharton, S., Yokote, K., & Kushner, R. F.; STEP 1 Study Group. (2022). Weight regain and cardiometabolic effects after withdrawal of semaglutide: The STEP 1 trial extension. Diabetes, Obesity and Metabolism, 24(8), 1553–1564. https://doi.org/10.1111/dom.14725
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!