Vähenenud töövõime ei tähenda vähenenud väärtust tööturul

Livia Laasi sõnul on kõige aluseks omavaheline dialoog, sest paljud piirangud, nagu näiteks diabeet, on väliselt nähtamatud. Kui tööandja ei tea murest, ei saa ta pakkuda ka vajalikke pause või kohandusi, mis hoiaksid ära tõsisemad terviserikked tööpostil. “Meil on täna veel mitmeid müüdimurdmisi vaja teha nii inimese kui ka tööandja vaates,“ nendib Laas ning lisab, et vähenenud töövõimega inimese motivatsioon võib sageli olla isegi kõrgem kui täiesti tervel töötajal. Sama kinnitab ka Jaani, kelle sõnul on Coopi ridades tööle asunud vägagi usinaid ja eeskujulikke tervisest tuleneva takistusega töötajaid.

Selleks, et tööd kõikidele osapooltele edukalt sujuda saaksid, pakub töötukassa laia valikut tööalaseid abivahendeid. Millistes olukordades on seni aidatud?

• Liikumise hõlbustamine: elektriline ratas amputeeritud jalaga töötajale suurte vahemaade läbimiseks ja spetsiaalne sukeldumisprotees instruktorile.

• Käeline tegevus:ühe käega kasutatavad akutrellid ja muud tööriistad.

• Kõrgtehnoloogia: Silmadega juhitavad arvutid inimestele, kes ei saa käsi kasutada.

Kerstin Jaani toob praktilise näite kaubandusest, kus töötukassa abiga onümber ehitatud kassabokse, et need mahutaksid ratastooli ning soetatud on ka tõstemehhanisme, mis aitavad vältida tervisele vastunäidustatud raskuste tõstmist.

Milline olukord töökohas valitseb ning millist abi seal vaja oleks, seda aitab kaardistada töötukassa ekspertide tiim (liikumis-, kuulmis- ja vaimse tervise nõustajad), kes käivad ettevõtetes kohapeal. Livia Laasi sõnul ongi sageli kõige olulisem tõsta just kolleegide teadlikkust. Ta toob näite pimedast kolleegist, kelle tavapärasele liikumistrajektoorile asetati jõulukuusk. Kui inimene sellele otsa koperdas ning see hiljem eest liigutati, unustati sellest töötajale rääkida, mis tõi kaasa omakorda uue komistamise. “Need on väikesed, kuid olulised inimlikud seigad, mida nõustamine aitab lahendada,” ütleb Laas.