Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Silvi Langus ja poeg Axel ebaküdooniapõllul. Poisile meeldivad suured masinad ja ta oskab juba traktoriga sõita.
Foto: Liis Treimann
Ettevõtjad usuvad, et rahvas leiab tasapisi tagasi tee väikelinnadesse ja maale, sest maal elamine on luksus, nagu ütleb Vidrikese külamaja perenaine Küllike Lilienberg.
Äripäev otsis Lõuna-Eesti kuplite vahelt üles kuus väikest perefirmat ja küsis, kuidas neil läheb ja millest nad unistavad.
Teatri rekvisiitor hakkas põllumeheks
Silvi Langus Taarapõllu mahlaköögis.
Foto: Liis Treimann
Võrust umbes 40 minuti autosõidu kaugusel Kangsti külas asub Taarapõllu talu, mis toodab mahedaid marjakrõpse ning mahlu ja moose. Krõbinaks saab teha pea kõike: vaarikaid, maasikaid, jõhvikaid, musti sõstraid, ebaküdooniamarju.
Kui Taarapõllu talu õu on meie saabudes pealtnäha tühi, siis see on mõistagi petlik. Päike sirab pea pilvitus taevas ning see tähendab, et põllurahvas toimetab juba pikemat aega. Õige pea tabab silm punase traktori, millega tuleb oma päeva esimeselt põlluringilt talu praegune perenaine Silvi Langus.
Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.