Elektri hind Eestis on suure meretuulepargi rajamiseks liiga kõrge ja kõikuv
"Kui te tahaksite ise meretuuleparke arendada, siis teil napib praegu igal juhul vajalikku kogemust," ütleb maailma suurima tuuleenergia arendaja Ørstedi Mandri-Euroopa turgude ja kaubanduse juht Peter Obling.
Oleme koos Oblingiga Taanis Gedseri asula lähedal Nystedi meretuulepargis, mille tunneks ära ka filmifanaatiku asjatundlik silm. Nystedi tuulepark oli nimelt näha eestlastelegi väga tuttavas filmis "Tenet", kuid mitte see asjaolu pole Äripäeva reisi eesmärk. Ørsted lõi sel aastal Eesti Energiaga käed, et rajada Liivi lahte Eesti suurim meretuulepark, mis on siin nähtavast mitu korda võimsam ja kõrgem.
Teletornist kõrgemate tuulikutega megaarendused merel, mis toodaksid mitmekordselt rohkem elektrit kui Eesti tarbib, pole salvräti nurgale kritseldatud ulmelised ideed, vaid reaalsed projektid. Kõiki neid gigavatte hoiab praegu aga kinni üks paberipakk, õigemini selle puudumine.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.