• OMX Baltic0,34%312,25
  • OMX Riga0,45%903,2
  • OMX Tallinn0,63%2 086,98
  • OMX Vilnius0,31%1 357,54
  • S&P 500−0,08%6 775,8
  • DOW 30−0,61%47 417,27
  • Nasdaq 0,08%22 716,14
  • FTSE 100−0,56%10 353,77
  • Nikkei 225−1,04%54 452,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,45
  • OMX Baltic0,34%312,25
  • OMX Riga0,45%903,2
  • OMX Tallinn0,63%2 086,98
  • OMX Vilnius0,31%1 357,54
  • S&P 500−0,08%6 775,8
  • DOW 30−0,61%47 417,27
  • Nasdaq 0,08%22 716,14
  • FTSE 100−0,56%10 353,77
  • Nikkei 225−1,04%54 452,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,45
  • 20.02.22, 13:25

Seltskond, kuhu võib kuuluda ka püssita

Rääkides loomasõpradega jahindusest, kirjeldavad nad jahimehi verenäljaste jõhkarditena, kes ei hooli loomadest. Tegelikult on päris palju ka selliseid jahimehi, kes ei käi metsas püss käes loomi jahtimas. Üks selline on näiteks Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum.
Pärast jahti kogunevad jahimehed jahimajja, et avaldada austust kütitud ulukitele.
  • Pärast jahti kogunevad jahimehed jahimajja, et avaldada austust kütitud ulukitele.
  • Foto: Lisette Luik
“Kõikidel jahimeestel pole relvaluba, kuna neil pole selle vastu huvi. Nemad käiva jahil seltskonna pärast, sest neile meeldib looduses käia ning nad austavad loodust,” sõnas Rakvere jahindusklubi esimees Jaan Villak.
Ka Einar Vallbaumi isa ja vanaisa olid jahimehed, aga erinevalt esiisadest, meeldib Vallbaumile tulistada padrunite asemel fotosid. “Pildile olen saanud karu, metssea, põdra, kitsed, rebased, jänesed ja kullid aga mulle meeldib ka jahimehi pildistada - seda, kuidas nad loomi passivad,” rääkis Vallbaum õhinaga enda jahil käimisest.
Ta meenutas naljatamisi, kuidas pärast aastat jahil käimist võeti teda niimoodi seltsi liikmeks, et keegi temalt luba ei küsinud. “Lihtsalt öeldi, et nüüd oled jahiseltsi liige ja ongi kõik,” ütles Vallbaum. Ta kahtlustab, et tema kasuks rääkisid just jahil tehtud fotod, mida ta jahimeestele lahkesti jagas.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.03.26, 14:53
Käsitsi tehtav raamatupidamine maksab Eesti ettevõtetele kokku üle 200 miljoni euro aastas
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele