• OMX Baltic−0,55%308,32
  • OMX Riga−0,02%905,5
  • OMX Tallinn−0,09%2 103,27
  • OMX Vilnius0,12%1 471,37
  • S&P 500−0,45%7 503,85
  • DOW 30−0,25%52 925,15
  • Nasdaq −1,16%25 818,69
  • FTSE 100−0,66%10 595,9
  • Nikkei 225−2,11%66 819,05
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%87,61
  • OMX Baltic−0,55%308,32
  • OMX Riga−0,02%905,5
  • OMX Tallinn−0,09%2 103,27
  • OMX Vilnius0,12%1 471,37
  • S&P 500−0,45%7 503,85
  • DOW 30−0,25%52 925,15
  • Nasdaq −1,16%25 818,69
  • FTSE 100−0,66%10 595,9
  • Nikkei 225−2,11%66 819,05
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%87,61
Rääkides loomasõpradega jahindusest, kirjeldavad nad jahimehi verenäljaste jõhkarditena, kes ei hooli loomadest. Tegelikult on päris palju ka selliseid jahimehi, kes ei käi metsas püss käes loomi jahtimas. Üks selline on näiteks Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum.
Pärast jahti kogunevad jahimehed jahimajja, et avaldada austust kütitud ulukitele.
  • Pärast jahti kogunevad jahimehed jahimajja, et avaldada austust kütitud ulukitele.
  • Foto: Lisette Luik
“Kõikidel jahimeestel pole relvaluba, kuna neil pole selle vastu huvi. Nemad käiva jahil seltskonna pärast, sest neile meeldib looduses käia ning nad austavad loodust,” sõnas Rakvere jahindusklubi esimees Jaan Villak.
Ka Einar Vallbaumi isa ja vanaisa olid jahimehed, aga erinevalt esiisadest, meeldib Vallbaumile tulistada padrunite asemel fotosid. “Pildile olen saanud karu, metssea, põdra, kitsed, rebased, jänesed ja kullid aga mulle meeldib ka jahimehi pildistada - seda, kuidas nad loomi passivad,” rääkis Vallbaum õhinaga enda jahil käimisest.
Ta meenutas naljatamisi, kuidas pärast aastat jahil käimist võeti teda niimoodi seltsi liikmeks, et keegi temalt luba ei küsinud. “Lihtsalt öeldi, et nüüd oled jahiseltsi liige ja ongi kõik,” ütles Vallbaum. Ta kahtlustab, et tema kasuks rääkisid just jahil tehtud fotod, mida ta jahimeestele lahkesti jagas.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.06.26, 08:42
Eesti proviisorite teaduspõhine lähenemine mikrobioomi toetamisele
Soolestiku mikrobioomist räägitakse üha enam nii teaduses kui ka apteegipraktikas. Uuringud on näidanud, et seedetraktis elavate mikroorganismide kooslus on seotud normaalse seedimise, organismi üldise heaolu ja immuunsüsteemi regulatsiooniga. Eesti proviisorid on võtnud mikrobioomi toetamisel fookusesse biokile vormis bakterikultuurid.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele