Müstilist Nord Pooli omab börsigigant, Eesti müüs oma tüki maha
Riigile kuuluv põhivõrguhaldur Elering oli aastaid Euroopa ühe suurima elektribörsi Nord Pool väikeosanik, kuid müüs oma tüki maha eelmisel aastal, sest uued seadused Euroopas kaotasid võimaluse teha börsiomanikel muudatusi turu toimimisel.
Nord Pooli endine juht Mikael Lundin (vasakul) ja Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi 2010. aastal allkirjastamas lepingut, et laiendada Nord Pooli elektrimüügi päev-ette-turgu kogu Baltikumile.
Foto: Erik Prozes
Pikalt omasid Nord Pooli Põhjamaade ja Balti riikide põhivõrguettevõtjad, nagu meie Elering. Kümme aastat tagasi, pärast Eesti liitumist elektrituruga, ostsid Eesti ja Leedu pisukese tüki börsist, mõlemad 2 protsenti. Elering maksis osaluse eest ligi 2 miljonit eurot. Läti ostis sama väikese tüki aasta hiljem.
Homme õhtul maksab Eestis elektri börsihind vahemikus kuuest seitsmeni 4000 eurot, mis tähendab, et turul pole lihtsalt piisavaid tootjaid, et tarbimist katta, ning kätte jõuab elektri hinnalagi.
Euroopa julgeolekukeskkond on muutunud viisil, mida paljud ettevõtted ei ole veel oma riskiplaanidesse kandnud. Sõda ei tähenda enam üksnes Teise maailmasõja-aegseid totaalseid purustusi. Tänapäevased rünnakud on vaiksed, sihitud ja sageli raskesti tuvastatavad ning võivad aset leida juba aastaid enne relvakonflikti. Rünnakud võivad mõjutada nii ettevõtete igapäevast toimimist kui ka kindlustuslahenduste kättesaadavust.