Euroopa tööstust, aga ka Euroopa Liidu kassat tahetakse toetada süsinikutollidega, mida on ettevõtetel kohustus deklareerida alanud oktoobrist, kuid millest nii mõnigi ettevõtlusliit pole veel midagi kuulnud.

- Raudrööbastest naelte ja kruvideni läheb terase sissevedu ELi-välistest riikidest peatselt deklareerimisele ja siis juba maksustamisele, ikka piki süsinikuheitme teket.
- Foto: Andras Kralla
Kõik Eesti ettevõtted, mis impordivad Euroopa Liidust väljastpoolt tsementi, rauda, terast, alumiiniumit, väetiseid, elektrit või vesinikku, peavad end keskkonnaametis möllima ning tehtud ostude kohta uue aasta algul süsinikudeklaratsiooni esitama.
Uue aasta 31. jaanuaril oodatakse importijatelt aruandeid imporditud kauba koguse, kaubaga seonduva otsese ja kaudse heitkoguse ning selle kohta, kas lähteriikides tuli selle kauba eest juba ka mingit süsinikuheitme kvoodi tasu laadset raha maksta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.