Vanad piirangud sõidutavad maksud ja konkurentsivõime naabrite juurde

„Eesti elatustase on tõusnud ja me lihtsalt ei saa lubada endale sellist piiravat, kohati võib-olla ka diskrimineerivat seadust,“ selgitas tööstusettevõtte BLRT juhatuse nõunik Roman Vinartšuk. „Näiteks meie Leedu ettevõtted kvoodiga kokku ei puutu, sest seda pole seal ette nähtud. Juba see teeb selle turu pigem atraktiivsemaks. Lisame juurde sinna riigi suuruse ja parema ühenduse Kesk- ja Lääne-Euroopaga ning saamegi parema konkurentsieelise.“ Kontserni töötajaist iga viies on välistöötaja – Eesti tööturul lihtsalt töötajaid ei jagu ja lisaks on vaja ka spetsiifiliste oskustega töötajaid, keda Eestis lihtsalt pole.

Leedut toob eeskujuks ka Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni nõukogu esimees ja logistikaettevõtte Haanpaa juhatuse liige Tiit Parik. Sektor vaevleb aastakümneid järelkasvu puuduses ja lähiaastatel võib tema sõnul täitmata töökohtade arv praeguselt tasemelt, kus juhita on iga kümnes ametikoht, mitmekordistuda. Samal ajal viiakse 80% kaubast kohale maanteed mööda.

„Transpordisektoris on asi jõudnud naljaka olukorrani, et siiani Eestis töötanud Valgevene juhid kaotasid (sõja puhkedes – toim) oma tööloa ja läksid Leetu, sest said seal võimaluse töötada. Paljudele Eesti firmadele ei jäänud muud üle, kui rentida needsamad autod nüüd Leedu agendi kaudu endale tööle tagasi,“ selgitas ta. „Eesti kaotab kõik tööjõumaksud naaberriikidele. See on täiesti absurd.“ Kui Eestis keerab rooli 2000 kolmandatest riikidest pärit töötajat, siis Leedus 40 korda rohkem, seal on ka veondus-laondussektori panus majandusse siinsest enam kui kaks korda kõrgem.

Heikki Mäki sõnul sellist sektorit tõenäoliselt ei olegi, mis töötajaid välismaalt juurde ei vajaks. „Puudu on arstidest, õdedest, bussijuhtidest, laotöötajaist, kokkadest, teenindajatest,“ selgitas ta. Tööjõu ja -oskuste prognoosisüsteemi OSKA uuringu järgi jääb töötlevas tööstuses aastaks 2030 puudu 2/3 inseneridest, sest haridussüsteem ei suuda neid koolitada. Samas on neid hädasti vaja nii rohe-, energia- kui digipöörde ellu viimiseks, majanduse ümber kujundamiseks ja uute töökohtade loomiseks.

Lisaks Leedule soovitavad tööandjad eeskuju võtta näiteks Põhjamaadest, et vabaneda välistöötajatega kaasnevatest hirmudest, aga ka pettustest. Esiteks tuleb Mäki sõnul hoida lahus mõisted immigratsioon ja ajutine tööränne ning sellest lähtuvalt tingimused ja luua.

„Hirm välistöötajate vastu on ajalooline. Kindlasti peab riiki tulevate inimeste üle olema hea kontroll. Samuti kardetakse, et nad ei tasu maksusid või neile makstakse liiga vähe. Palju tõhusam oleks, kui maksuamet kontrolliks Soome eeskujul mitte üksikisikute tausta ükshaaval, vaid teeks seda nende tööandjate kaudu,“ selgitas Parik. Mäki sõnul saab Soomes tellija karistada, kui ostab niiöelda hallis tsoonis oleva ettevõtte käest teenust, näiteks rendib töötajaid. „See töötab väga hästi ja midagi sellist peaks Eestisse ka tooma.