- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,02%7 729,25
- DOW 300,16%53 654,78
- Nasdaq −0,28%26 468,14
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,91
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,02%7 729,25
- DOW 300,16%53 654,78
- Nasdaq −0,28%26 468,14
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,91
Nagu teada, on ESG suures muutuses: aruandluskohustust lükatakse esialgu edasi, kuid samal ajal lihtsustatakse aruandluskorda ka sisuliselt. Kui praegused muudatusettepanekud läbi lähevad, jääb Eestis aruandluskohuslasi alles 30 ringis ehk pea kümme korda vähema kui seni.
Sellest ajendatult küsis Kestlikkusuudised arvamusliidritelt: milliseks peaks ESG muutuma? Jätkuna küsisime, kuidas kavatsed ESG-ga jätkata, kui aruandluskohustus märgatavalt väheneb, ning kuidas suhtud ELi ettepanekutesse.
Arvamusliidrid näevad kestlikkuses väärtust ja võimalusi ega leia, et aruandluskohustuse kadudes tõmmatakse jätkusuutlikkusele kriips peale. Kliimakriis ja ühiskondlikud pinged ei luba seda teha.
Loe lähemalt, mida arvavad ESG muutustest Anu Ruul (koolitaja ja strateeg), Rinel Pius (SOL Baltics), August Kompus (Rand & Tuulberg), Kaire Kuldpere (Utilitas), Katrin Isotamm (Esgrid), Toomas Toodu (PwC Eesti), Kadri Ambos (Alexela), Kristiin Bauer (VKEde interim juht), Kadi Kenk (ringmajanduse ekspert), Linda Kadajane (MM Grupp), Merle Purre (Eften Capital), Alar Urke (Grant Thornton Baltic) ja Marianne Sepp (Zero Waste Estonia).
ESG ekspert ja kestliku arengu strateeg Anu Ruul tahaks kombinatsioonist ESG üldse loobuda, et keskenduda innovatsioonile, kestlikule kasumlikule tehnoloogiale ja äriarendusele. “Euroopal on teoorias võimalik olla esimene maailmajagu, kus arendatud kestlik tehnoloogia jõuab Big Tech ettevõtete nimekirja. Aga see eeldab, et me ei mata kestlikku innovatsiooni ebamõistliku bürokraatia ja ennustamatute regulatiivsete muudatuste alla,” kirjutas Ruul.
Puhastusteenuse ettevõtte SOL Baltics tegevjuht Rinel Pius tõstaks lühendi tähed ümber: GSE on palju loogilisem, sest kui juhtimine (G) ja sotsiaalne pool (S) on paigas, tuleb keskkonnahoid (E) loogilise jätkuna, kirjutab ta. “Seega pole ESG surnud. Me lihtsalt räägime sellest vales järjekorras ja vale nimega. Ettevõtted alustavad tihti keskkonnast, siis proovivad inimesi "kaasata" ja lõpuks jõuavad äkki juhtimiseni,” tõdes Pius.
Pius käis ka Äripäeva raadio hommikuprogrammis oma ideest lähemalt rääkimas ja selgitamas, kuidas suvalisi numbreid aitab vältida ainult eetika.
Rand & Tuulbergi jätkusuutlikkuse juht August Kompus möönis, et ESG kogukond on läbinud kõik leinaetapid, kuid saab lõpuks hakata päriselt väärtust looma. “ESG oma senises formaadis võib olla surnud, aga selle tuhast tõuseb midagi palju enamat,” usub Kompus.
Seda, et bürokraatia lämmatas, tundsid kõik. Utilitase keskkonnajuht Kaire Kuldpere nägi, et ettevõtjad, kes polnud seni kestlikkusele tähelepanu pööranud, sattusid keerulisse olukorda, sest aega läbimõeldud otsusteks ja tegevuseks ei jagunud. “Tulemuseks oli olukord, kus paljud ettevõtted tegelesid kestlikkusteemadega üksnes selleks, et täita aruandluskohustust,” märkis Kuldpere.
Liigne reguleerimine tekitas ESG vallas konsultatsioonimulli, tundis MM Grupi jätkusuutlikkuse juht Linda Kadajane. “Selle asemel, et panna Euroopa Liidu poolt peale käskudel ja keeldudel põhinevaid karme regulatiivseid meetmeid, võiks hoopis rakendada nügimise teooriat,” leidis Kadajane, kelle arvates peaks alustama tarbijatest.
Konsultantidele toetumist eelkõige vormi täitmiseks märkas ka Eften Capitali jätkusuutlikkuse juht Merle Purre. “ESG aruandlust võib võrrelda pandeemiaga, kuid seekord ei ole see tervishoiukriis, vaid regulatiivne kriis,” mainis Purre.
Teisalt nähakse kohustuses ka kasu: regulatiivne surve torkis piisavalt neid, kel jalad veel kõhu all. “Paraku kardan, et need ettevõtted, kes on kestlikkuse teekonnal alles päris alguses (ja siin regioonis on neid päris palju) ja oleksid nüüd kohustuse tagatuules oluliste pingutustega alustanud, lükkavad need sammud tõenäoliselt edasi,” kirjutas Esgridi kaasasutaja Katrin Isotamm.
Hetkel kuum
Kõik arvamusliidrid siiski rõhutavad, et kestlikkusaruanne üksi ei saagi toimida, küsimus on sisus, mitte aruandes. Audiitorfirma PwC Eesti ESG vanemkonsultant Toomas Toodu tõdeb, et ESG surve ei kao, seda nõuavad turg, huvigrupid ja laiemalt maailmas toimuv. “Edasilükkamine ei tähenda, et midagi poleks vaja teha. Vastupidi, just praegu on kõige mõistlikum hetk alustada. Ilma välise surve ja ajasurumiseta saab üles ehitada süsteemi, mis on mõtestatud, sihitud ja äriliselt kasulik,” kirjutas Toodu.
ESG peaks olema loomulik osa äristrateegiast, ent see ei puuduta ainult juhtkonda, vaid ka töötajaid ja tarbijaid, märkis Zero Waste Estonia tegevjuht Marianne Sepp. “Teisalt ei tohi lasta täiuslikel soovidel ESG-d takistada. Vead ja õppimine on loomulik osa protsessist,” mainis Sepp.
Kes ekspordib, ei pääse ESG-st nagunii. Vaid väga lokaalses ja väikese ettevõttes ei ole aruandlus vaja, leiab audiitorfirma Grant Thornton Baltic ESG teenuste juhtiv nõustaja Alar Urke. “Ehk väga lihtsustatult öeldes: kui mina müün sulle õunu ja sina müüd mulle jahu ning meie äritegevus toimub üle tänava, siis pole vaja ka keerukaid süsteeme, kaasa arvatud kestlikkusaruannet,” nentis Urke.
Väiksemate ettevõtete interim ESG juhi Kristiin Baueri sõnul nähakse ESG-s turundusvõimalusi, et tõsta oma toode või teenus tõendatult premium-klassi, kuid püsib rohepesu oht. “Tasuks mainida, et järgmise aasta sügisel võib Eestisse jõuda roheväidete direktiiv, mis haakub kestlikkusega. Kes soovivad, et nende tooted oleksid rohelised, peavad olema valmis seda ka tõestama,” tõi Bauer välja.
Selge on see, et vanaviisi enam ei saa, praegused kriisid on liiga tõsised. Kestlikkus ei seisa julgeolekust ja majandusseisust eraldi, need on omavahel tihedalt seotud.
Arvestades, millistest riikidest on pärit nafta, fosfor, haruldased metallid ja muud Euroopa majandust käigus hoidvad materjalid, on naeruväärne rääkida summadest, millega toetatakse Ukraina kaitsevõimet, kirjutas ringmajanduse ekspert Kadi Kenk. “Aga kui müüd oma hinge, mis on su hind? Rohepööre on kallis, aga vabadus?” küsis Kenk.
Alexela jätkusuutlikkuse juht Kadri Ambos tajub samuti, et oleme tõsiste muutuste keerises, viidates suurte siirete teooriale. Roheülemineku (ja mitte rohepöörde!) keskel tuleb kohaneda ja teisi muutustest valutumalt läbi juhtida. “Tasub mõelda, kuidas ESG aitab meil ennast muutustest paremini läbi juhtida. Kõik algab mõtestamisest,” tõdes Ambos.
Seotud lood
Kui palju raha on aruandlusele juba kulutatud?
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Podcastid
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Tagasi Äripäeva esilehele