Riigikohus: alati pole küttesüsteemi muutmiseks kõigi omanike kokkulepet vaja
Korteriühistu võib ajakohastamise eesmärgil võtta kasutusele teist liiki küttesüsteemi ka juhul, kui olemasolev lahendus pole veel amortiseerunud, leidis riigikohus.
Pilt on illustratiivne, kõrvuti on kivisöekatel ja gaasikatel.
Foto: Julia-Maria Linna
Kohtuasi puudutas ühe Tallinna korteriühistu otsust minna üle lokaalselt gaasiküttelt kaugküttele. Selle vaidlustasid kohtus kaks eraisikust korteriomanikku ja kinnisvaraarendusettevõte, millele kuulub ühistu valitsevates majades mitu korterit, kus asub ka elamute gaasiküttesüsteem, seisab teates.
Isegi kui küttearved kasvavad, näevad korteriühistute juhid kurja vaeva, et elanikud otsustaksid renoveerimise kasuks. “Ei, meile pole seda vaja, me oleme kahe aasta pärast surnud,” kõlas vastuseks plaanile kahte maja soojustada.
Lahenduseks on käibemaksu erisused kortermajade rekonstrueerimisele
Käibemaksu erisusi tehakse Eestis juba praegu. Miks mitte laiendada seda praktikat ka korteriühistute rekonstrueerimisele, küsib Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos.
Astume Kundas ühe kortermaja keldrisse, kus lagede betoon on nii pude, et armatuurraua otsad juba paistavad. Kulukas renoveerimisprojekt ütleb, et seda peaks kiiresti parandama, kuid toetust selle põhjendusega ei saa.
Äripäeva TOP Gala 2025 pälvis roheettevõtete kategoorias esikoha Tallinna Vesi, ettevõte, mis vastutab ligi poole miljoni inimese joogivee eest. Just suur vastutus on see, mis aitab neil kindlat fookust hoida, seada pikaajalisi mõtestatud eesmärke, otsida uuenduslikke lahendusi ja kaasata ka kogukonda kestlikke valikuid tegema.