Eesti tahab koos Nokiaga ehitada oma AI-andmekeskuse

Targa tööstuse buumi pööramine taastootvaks tsükliks nõuab suuri summasid, veelgi enam aga pikaajalist ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab füüsik ning ettevõtete GScan ja MuRayTech asutaja Andi Hektor.

Kui Läti Andris kirjutas, et ta ei suutnud pärast Nvidia miljarditehingu uudist paigal püsida ja ostis paaniliselt Nokia aktsiaid, siis see tunne on ka mulle tuttav. Sama rahutus, mis paneb näpud sügelema, kui turg liigub ja sularaha kontol näib lausa tolmu koguvat.

Tehisintellektist saab järgmise kümnendi majanduse baasvõimekus. Konkurentsis püsimiseks peab Eesti näitama end atraktiivse paigana AI-tehaste rajamiseks, kirjutab AI Eesti kaasasutaja Ralf-Stiven Viru.

Meil ei ole vabandusi, miks mitte meelitada rajatavaid andmekeskusi Eestisse, kirjutab Soraineni partner Paul Künnap.

Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.