Viimase paarikümne aastaga üles ehitatud inimkeskne juhtimiskultuur teeb vähikäiku, tõdeb psühholoog ja organisatsioonikultuuri disainer Tiina Saar-Veelmaa.

- Tiina Saar-Veelmaa.
- Foto: Raul Mee
Taban end üha enam mõttelt, kuidas oleme üksteisega seotud kui doominoklotsid. Kui ühel pole tööd ja sissetulekut, siis mõjutab see automaatselt ka suuremat ringi tema ümber. Töö kaotanud väikeettevõtja ei saa enam olla kundeks oma juuksurile, laste eraõpetajale, treenerile, terapeudile, autolukksepale, rätsepale, kui tema sissetulek päevapealt kaob. Seda enam vajame praegusel ajajärgul paindlikkust ja tarku otsuseid töökohtadel. Inimene ei ole pelgalt kulurida tabelis, isegi kui valitseb kriis, kaos ja majandusmaastik praguneb.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kriisijärgsel ajal tuleb kohanemist juhtida, korrastada mõtteid ning leida uusi võimalusi, et teha ettevõte tugevamaks ja jätkusuutlikuks, kirjutab Neway disainiagentuuri juht Jaan Naaber.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.