Eesti peaks sarnaselt teiste Balti riikidega võtma julgemalt vastu otsuseid rajada riiklikke taristuobjekte avaliku- ja erasektori koostööprojektidena (PPP), kirjutab BaltCapi juhtivpartner Peeter Saks.
Kuigi esialgsete kalkulatsioonide järgi näivad PPP-projektid kallimad, siis ehitus- ja teiste hindade kiire kasvu tingimustes on lõpptulemusena PPP-projektide tasuvus igal juhul selge. Rääkimata laiemast kasust, mida suure mõjuga objektide kiire valmimine ühiskonnale pakub.
Selle asemel, et hoida kramplikult kinni nelja aastaga Eesti riigieelarve tasakaalu saamise eesmärgist, tuleks praegustel koalitsioonikõnelejatel keskenduda nendele reformidele, mis aitavad Eestil teha järgmist suurt arenguhüpet, kirjutab Lääne-Virumaa Uudiste peatoimetaja Aivar Hundimägi.
Üleskutse Eesti suuremad maanteed neljarajalisteks ehitada tiirutab nagu otsustusvõimetu autojuht ringteel, lastes ühe väljasõidu teise järel mööda. Otsustaks ometi kord ja teeks ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ettevõtjad ja ühiskonnategelased soovivad, et Kaja Kallase järgmine valitsus asuks riigikogu valimistel saadud tugevale mandaadile toetudes viima ellu ammu oodatud suuri reforme.
Eilne rahandusministeeriumi ülevaade näitas, et nelja aasta jooksul on vaja kärpida 750 miljonit eurot, et jõuda riigieelarvega tasakaalu, rääkis sotsiaaldemokraatide läbirääkimiste delegatsiooni liige Piret Hartman.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.