Martin Altraja: tehnoloogia meid ei päästa, peame kehtestama heaoluindeksi
Meie järgmine suur innovatsioon pole mitte tehniline, vaid sotsiaalne. Ennekõike peab pööre käima meie peades ja väärtusruumis, kirjutab Martin Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Elu Eestis saaks üsna lihtsasti edukamaks muuta mõne lihtsa muudatusega. Lihtsad on need selles mõttes, et selleks pole vaja hiigelinvesteeringuid ja pole vaja üle saada keerulistest tehnoloogilistest probleemidest, küll aga on vaja selleks aega ja mõistmist.
Et meie noored looksid oma originaalsusega lisandväärtust, tuleks igaühe omapära silmas pidades luua haridustehnoloogiline idu - hariduse digilugu, kirjutab Meelis Voolmaa arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kehtestame esimese samba igakuisele väljamakse ülempiiri, teeme sissetuleku- ja varatesti ning saamegi vajaduspõhised pensionid, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Võiksime eeskujuks võtta Costa Rica ja Bhutani ning asuda arendama ökoturismi ja kõrgel tasemel keskkonnaalast kompetentsi, kirjutab Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tehisintellekti kasutegur on nii suur, et tagasiteed sellest enam pole. Ent mis roll jääb inimesele, kui AI kõike oskab? Mõttetöö asemel võib selleks kujuneda hoopis teatud laadi füüsiline ja käegakatsutav tulemus, peenmotoorika, loovusel ja tunnetel põhinevad võimed, kirjutab ettevõtja Otto Richard Pukk arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.