Jüri Leiten: kas leiame kultuuri rahastamises õnne taas üles?
Kultuuri ja selle toetamise soodustamises tahaks poliitikutelt näha päris tegusid, päris otsuseid ja päris tulemusi, kirjutab Eesti Rahvuskultuuri Fondi tegevjuht Jüri Leiten.
"Raske on kuulda riikliku kultuuripoliitika ja -raha eest vastutava tippjuhi tõdemust, et ükski meie kultuuriasutus pole rahastuse üle õnnelik," kirjutab Eesti Rahvuskultuuri Fondi juht Jüri Leiten. "Kuidas saab siis teha head kunsti või harida lapsi? Kas me leiame selle õnne taas üles?"
Foto: Diana Unt
Eesti riiklik järjepidevus säilis ja iseseisvus taastati eelkõige tänu kultuurile, keelele ja haritud inimestele Eestis ning eestlastele üle maailma. Kõik kultuuri toetamisega tegelevad organisatsioonid ja kultuurikorraldajad on rahul, et meil on tekkinud lisaks riigi panusele ka eraisikuid – ettevõtjaid ja ettevõtteid –, kes toetavad Eesti kultuuri ja haridust.
Eesti riik kulutab üle kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangust kultuurile. Tallinki juht näeb, et suured kultuurikulud on väikses riigis paratamatud ning kultuuri toetamine väärikas.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.