Eero Loonurm: ärme jäta Eestit ilma sõpradest ja tulust
Talendipoliitika ja õpiränne ootavad seadusandluses pikisilmi uusi lahendusi, kusjuures eeskujud on täiesti olemas, kirjutab haridus- ja noorteameti kõrghariduse rahvusvahelise turunduse juht Eero Loonurm.
Valitsus ja tööandjad on pikalt arutlenud välistöötajate värbamisega seotud reeglite muudatust. Tõsi on see, et Eesti rahvaarv väheneb ning 2023. aastal oli Eesti sündimus viimase saja aasta väikseim.
Kolmandatest riikidest töötajate sisserände piirarv võiks lähiajal kasvada kuni kolm korda ning valitsusliikmed on selle käikuminemises ka üsna optimistlikud, täit kokkulepet koalitsioonipartnerite vahel sellegipoolest veel ei ole.
Eestisse võiks juba järgmisel aastal lubada võõrtööjõudu kaks korda rohkem, kui lubab praegune sisserände piirarv, kiirema majanduskasvu juhul võiks piirarv suureneda kolmekordseks, selgitasid ministrid valitsuse pressikonverentsil.
Veidi enam kui pooled ehk ümmarguselt 2400 välisüliõpilast töötas eelmisel õppeaastal õpingute kõrvalt Eestis. Maksupanus Eesti majandusse oli neilt 14 miljonit eurot.
„Klienditeeninduses on nagu abielus – kui asjadest ei räägi, tekivad probleemid,” ütleb Lindströmi klienditoe juht. Just kommunikatsiooni peab ta pikaajalise kliendisuhte aluseks, jagades kogemust ja õppetunde, mis on kujundanud ettevõtte tänast teenindusmudelit.