Soomes kutsus valitsus 2016. aastal ellu seadusandluse hindamise nõukogu (Lainsäädännön arviointineuvosto), mis analüüsib ministeeriumide koostatud mõjuhinnanguid. Nende ülesanne on hinnata sisukust, objektiivsust ja põhjalikkust. See aitab vältida kiirustades tehtud ja puudulikule analüüsile tuginevaid seadusmuudatusi.
Eestis võiks sarnase rolli täita arenguseire keskus, mis tegutseb juba praegu riigikogu juures. See samm vastaks ühiskondlikule ootusele riigikogu kui seadusandliku kogu rolli suurendamise osas.
Paraku pole parteide mõjuisikute poolt suletud nimekirjade kaudu komplekteeritud parlamendi „kummitempli“ kuvand kuhugi kadunud. Usaldusväärsuse huvides ei peaks riigikogu menetlema ühtki eelnõu, millele pole andnud hinnangut sõltumatu analüüsikeskus.
Mida see muudaks?
Eeldada, et kõik eelnõud ja mõjuhinnangud on koostatud erapooletult ja kõrge kompetentsiga, on naiivne. Minu kogemus näitab, et sageli kirjutab sama ametnik nii eelnõu kui ka mõjuhinnangu oma võimete ja tellimuse piires. Teised ministeeriumid kooskõlastavad eelnõu tihti pealiskaudselt või kogemata, eriti kui see nende haldusalasse ei kuulu.
Riigikogu komisjonis on eelnõu menetlemise ajal sisuliste muudatuste tegemine sidusrühmade poolt äärmiselt keeruline. Koalitsioonisaadikud eeldavad, et nende ministri allkirjaga tuli juba „õige asi“ ning nende roll on see lihtsalt suures saalis „ära koputada“. Vähegi keerukama teema puhul pingutavad komisjoniliikmed selle nimel, et mitte oma ebakompetentsust sõnavõtuga välja näidata.
Kui komisjonis püütakse juhtida tähelepanu eelnõus esinevatele sisulistele puudustele või võimalikele negatiivsetele tagajärgedele, on oma eelnõud kaitsvate ametnike loomulik reaktsioon kaitsepositsioonile asumine – kriitika tunnistamine tähendaks neile näo kaotamist. Enamikku vastuväiteid on lihtne pareerida süüdistusega, et te olete lihtsalt mingi erahuvi esindaja.
Eesti ei vaja loosungeid bürokraatia vähendamisest, me vajame kvaliteetsemat õigusloomet. Kui tahame vältida soovimatute tagajärgedega seadusi, siis tuleb muuta mõjuhinnangud sisuliseks. Edukas Eesti ei saa endale lubada halba seadusandlust ja kehva valitsemist.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!