Laura Välik: areng on kui tuul, mille iga õhumolekul liigub erinevas suunas

Edukas Eesti konkursile laekunud arvamustest nähtub, et meie arusaamad arengust on individualistlikult erinevad. Molekulid jooksevad erinevates suundades. Sedasorti arvamuste pluralismi oleme harjunud pidama arengu allikaks ja ka tunnuseks – seda põhjusega! Kuid me ei ole otsinud ühisosa või oleme otsinud seda õige vähe. Arvamuste pluralism on jäänud arengu algus- ja lõpp-punktiks – justkui sellest eraldatusest peaks sündima ühine edulugu?

2024. aasta lõpus avaldati ääretult põnev uuring, mille tulemustest selgus, et sipelgad lahendavad koostöös probleemi hoopis kiiremini kui inimesed. Üks sipelgas üksikust inimesest ilmtingimata nutikamaks ei osutunud, kuid grupitarkuses olid sipelgad selgelt vägevamad. See tähendab tõenäoliselt seda, et sipelgatel on tugevam ühismälu kui inimestel. Koostöö muutus eriti nõrgaks siis, kui inimesed ei saanud omavahel rääkida ehk ühist suunda sõnastada.

Ajaloost on siiski teada hea näide ühise suunaga arengu unistusest, mis saigi nähtamatust nähtavaks – meie omariiklus.

Millise järjepidevuse, millise selguse ja millise ulatusega tuli põlvkonniti seda mõtteviisi kanda ja edasi anda, et see areng ellukutsutud sai?

See oli tuul, mitte laiali jooksvad õhumolekulid. Soovides üles leida Eesti eduloo, on meie järgmine samm ühise suuna otsimine ja lahtimõtestamine. Arengu tähenduse sõnadesse seadmine!

Kutsun arvamuskonkursi Edukas Eesti eestvedajaid püstitama järgmise aasta konkursi raames küsimust: mida tähendab igaühele meist ja ühiselt areng Eestimaal?

Tabagem eduloo suund! Aitäh!