Ardo Reinsalu: kas tehisintellekt toob neljapäevase töönädala?
Tehisintellekt ise pole võluvits, mis reedese tööpäeva ära kaotab. Tulemus sõltub teadlikust juhtimisest, kirjutab ajajuhtimise asjatundja Ardo Reinsalu.
Nelja päeva pikkune töönädal tekitab vastakaid tundeid: töötajad unistavad, juhid kahtlevad. Kuid kas tehisintellekt võib muuta selle pelgalt heaolumeetmest strateegiliseks eeliseks, mis võimaldab töötada targemalt?
Elanikkonnakaitse esmaspäev oleks võti turvalisema, õnnelikuma ja jätkusuutlikuma Eesti poole, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Jaapani pealinna omavalitsus annab oma töötajatele võimaluse töötada neli päeva nädalas, mis on radikaalne katse lahendada Jaapani madala sündimuse probleemi.
Elisa tehnoloogiaüksuse juht Toomas Polli rääkis, et nende ettevõttes toimib lühem töönädal, sest töötajate efektiivsus on kõrge ning kõik eesmärgid saavad täidetud.
Viimastel aastakümnetel on paljud inimesed unistanud töönädala lühendamisest neljale päevale või tööpäeva lühendamisest kuuele-seitsmele tunnile. Mõned ettevõtted on seda teinud ega kavatse enam kunagi pikemale tööajale tagasi minna. Ent leidub ka neid, kes seda otsust kritiseerivad.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.