Mailiis Ploomann: juhtide ekraaniaega tuleb vähendada
Kehvade oskustega juhil on ekraanide ajastul lihtne asjalik välja näha, samal ajal töötaja motivatsiooni infomüraga nullides, kirjutab Elisa juhatuse liige ja erakliendiüksuse juht Mailiis Ploomann.
Kui juhi ainus ettekujutus tiimi ühise eesmärgi suunas juhtimisest piirdub mingi kontoriruumi või aadressiga, on olukord üsna kehv, ütleb Mailiis Ploomann.
Foto: Erakogu
Enamasti räägime sellest, et laste ja noorte ekraaniaega tuleb vähendada. Täna tahan rääkida , et peame sama tegema ka juhtidega. Ekraanide ülemvõim meie tööelus peab lõppema.
Eesti juhtimiskultuuri iseloomustab tugev suunatus protsesside juhtimisele, mitte inimeste ja eriti juhtide arendamisele. See on süsteemne viga, mis läheb meile kalliks maksma, kirjutab coach ja konsultatsioonifirma TUUM Consulting juhtivekspert Kerly Randlane Äripäeva essees.
On aeg, et ettevõtete juhatused käsitleksid omaniku teabeõigust ja sellest tulenevat läbipaistvust konkurentsieelisena, mitte tülikate kohustuste jada või ohuna. Osanike ja aktsionäride informeeritus ei ole luksus, vaid hädavajalik investeering konfliktide ennetamisse, kirjutavad Karin Madisson ja Meri-Ly Karjus-Mustafayev advokaadibüroost Sorainen.
Et juhtida mõistlikult ja hästi nii inimesi kui protsesse, tuleb esmalt osata juhtida ennast. Siin võivad takistuseks olla mitmed väärarusaamad ja mõtlemisvead.
Eesti ehitusturg on tihedam kui kunagi varem, kuid sel aastal 20. tegutsemisaastat tähistav ehitusfirma BauEst on teadlikult valinud keerukad ja tehniliselt nõudlikud objektid, loobudes valdkondadest, kus nad ei näe konkurentsieelist. Spetsialiseerumine on toonud stabiilse kasvu ja tugeva positsiooni ehitushangetel.