Mailiis Ploomann: juhtide ekraaniaega tuleb vähendada

Eesti juhtimiskultuuri iseloomustab tugev suunatus protsesside juhtimisele, mitte inimeste ja eriti juhtide arendamisele. See on süsteemne viga, mis läheb meile kalliks maksma, kirjutab coach ja konsultatsioonifirma TUUM Consulting juhtivekspert Kerly Randlane Äripäeva essees.

On aeg, et ettevõtete juhatused käsitleksid omaniku teabeõigust ja sellest tulenevat läbipaistvust konkurentsieelisena, mitte tülikate kohustuste jada või ohuna. Osanike ja aktsionäride informeeritus ei ole luksus, vaid hädavajalik investeering konfliktide ennetamisse, kirjutavad Karin Madisson ja Meri-Ly Karjus-Mustafayev advokaadibüroost Sorainen.

Et juhtida mõistlikult ja hästi nii inimesi kui protsesse, tuleb esmalt osata juhtida ennast. Siin võivad takistuseks olla mitmed väärarusaamad ja mõtlemisvead.

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.