Slava Ukraini ja selle juhi Johanna-Maria Lehtme tehtud vead tuleb pärast kontrollimist sirgelt ja ilustamata avalikkusele lahti rääkida, isegi kui tõde peaks väga ebameeldivaks osutuma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kõige valem järeldus, mida Slava Ukraini rahaasjade suhtes üles kerkinud kahtluste pinnalt saab teha, on see, et Ukrainat pole vaja või mõtet aidata. Paraku on eestlaste kindlustunne ja motivatsioon toetus teele panna hoobi juba saanud. Olgu see karmiks õppetunniks mitte üksnes Slava Ukrainile, vaid ka kõigile teistele sarnastele ühendustele, et abistamise enda kõrval on sama tähtis ka tegevuse läbipaistvus.
Ettevõtja Oleg Gross on Ukrainale annetanud ja ukrainlasi toetanud ca poole miljoni euro eest. "See on väga suur tragöödia ja seetõttu hakkasin ka kohe tegutsema, et ukrainlasi aidata,“ Gross Lääne-Virumaa Uudistele.
Ühelt poolt on võimalik sõjaga harjuda, kuna Ukrainas tuleb igas olukorras abivajajateni jõuda, kuid endiselt on raske uskuda, et inimesed peavadki sellises koleduses elama, rääkis MTÜ Slava Ukraini operatsioonide juht Viktoria Indrisova.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.