On täiesti absurdne, et Tallinna Sadama eksjuhtide altkäemaksu kohtuasi võib rahvakohtuniku taandumise pärast otsast alata, leidsid ajakirjanikud arvamussaates “Äripäev eetris”.

- Tallinna Sadama kohtuasi.
- Foto: Liis Treimann
Tallinna Sadama juhtum paneb ajakirjanike arust küsimuse alla iganenud rahvakohtuniku institutsiooni vajaduse. Raskete isikuvastaste kuritegude puhul on aru saada, milline on inimlik mõõde selles, mida rahvakohtunik võiks otsustada. Kuid kas rahvakohtunikku peaks üldse kaasama raskete majanduskuritegude kohtuasjadesse, kui saaga võib venida aastate pikkuseks ning rahvakohtunikul kui tavakodanikul ei pruugi olla päriselt võimekust ja teadmisi, et õigust mõista.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mitu aastat kestnud Tallinna Sadama kriminaalasja uuesti alustamist hinnates märkis erakonna Parempoolsed juht ja endine peaprokurör Lavly Perling, et esile kerkib vana mure: kriminaalmenetlus on kohmakas.
Tallinna Sadama kriminaalasja arutamine hakkab algusest peale, kuna üks rahvakohtunikest, Peeter Kaasik esitas taotluse tervisliku seisundi tõttu ametist vabastamiseks.
Koalitsioonileping, mida varsti lugeda saame, peaks sisaldama ka punkti, millega lubatakse kriminaalmenetluse protsessi tõhusamaks muuta. Löögi all on avalikkuse õiglustunne ja usk õigussüsteemi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.