Potisepa sõnul räsib Lähis-Ida sõda meie toidutootjaid. „Tehakse juba kriisikoosolekuid“

“Meil on ettevõtteid, kellel on oma autopark ja nemad on juba suured kahjud sisse saanud. Kindlasti on mõjutatud eksport, sest osal ettevõtetel on eksport Aasiasse kinni, sest transporti ei leita. Kui saad konteineri, siis see konteiner on kolm korda kallim, kui oli enne sõda,“ loetles Toiduliidu juhataja näiteid mõjudest.

“Selge on see, et olukord pole kindlasti normaalne ja vajab mingisugust tegevust,“ täiendas Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms. ”Arvan, et toidusektoris on olukord veidi teine – elavam. Meil [joogitootjana] on tooted kauasäilivad ja lepingud ette. Aga jälgime olukorda ja reageerime natuke hiljem. Suure tõenäosusega on suurem kulu ja inflatsioon tulemas.”

Potisepa sõnul vääriks ühe meetmena käibemaksu alandamine kindlatele toiduainetele kindlasti arutelu, kuid seejuures tuleb täpselt teada, mida see endaga kaasa toob.

Toiduliit teatas hiljuti ka hea tahte leppest, mis tähendab, et sellega liitunud toidu- ja joogisektori ettevõtted lubavad tegeleda lisatud suhkru ja soola sisaldusega pidevalt. Lepe näeb ette, et 2030. aastaks peaks nii soola kui suhkru sisaldus toodetes 10% võrra vähenema.

“See lepe tähendab tegelikult seda, et ettevõtted võtavad endale rohkem kohusutusi, kui seadusandlus seda ette näeb,“ märgib Potisepp, lisades, et leppega on tänaseks liitunud paljud suured tootjad.

“Sellise kokkuleppe saavutamine ei läinud kergelt, sest koos käis palju erinevaid töörühmi. Peame arvestama sellega, et terviseedendajatelt on meil tohutu surve. Teiselt poolt saavad ju toidutööstused toota ainult seda, mida tarbijad ostavad,“ selgitas Potisepp.

Jaan Härms lisas, et Saku Õlletehas on heas seisus, sest tänapäeva inimesed on valmis vähem suhkrut tarbima. “Tänane tarbija ja eriti noorem põlvkond on valmis tarbima vähem suhkrut ja see annab meile võimaluse tuua turule uusi tooteid, brände või kategooriaid,“ selgitas Härms.

Saadet juhtis Harro Puusild.