• OMX Baltic0,27%312,04
  • OMX Riga0,61%904,63
  • OMX Tallinn0,01%2 087,12
  • OMX Vilnius0,3%1 357,39
  • S&P 500−0,08%6 775,8
  • DOW 30−0,61%47 417,27
  • Nasdaq 0,08%22 716,14
  • FTSE 100−0,12%10 340,88
  • Nikkei 225−1,04%54 452,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,68
  • OMX Baltic0,27%312,04
  • OMX Riga0,61%904,63
  • OMX Tallinn0,01%2 087,12
  • OMX Vilnius0,3%1 357,39
  • S&P 500−0,08%6 775,8
  • DOW 30−0,61%47 417,27
  • Nasdaq 0,08%22 716,14
  • FTSE 100−0,12%10 340,88
  • Nikkei 225−1,04%54 452,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,68
  • 14.10.20, 12:05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kohalikud keskkonnamõjude hindajad pelgavad metsanduse arengukavaga tegemist teha

Metsanduse arengukava takerdumise esimeseks ja n-ö ametlikuks põhjuseks on tõsiasi, et juba neljal korral on läbi kukkunud riigihange arengukavale keskkonnamõjude hindaja leidmiseks, kirjutab metsamajandusuudiste portaal.
Metsanduse arengukava koostamine läks ree pealt maha 2019. aasta lõpus.
  • Metsanduse arengukava koostamine läks ree pealt maha 2019. aasta lõpus.
  • Foto: Andras Kralla
Pidureid on ka teisi, aga peamine põhjus on arengukava koostamise eest vastutava keskkonnaministeeriumi ametnike hinnangul ikkagi selles, et erinevatel asjaoludel pole neli hankevooru andnud keskkonnamõjude hindamise läbiviijat. Küll põhjendatakse seda hindajate suure töökoormusega, küll leitakse, et tegemist on niivõrd tundliku teemaga, et peetakse paremaks sellesse pigem mitte sekkuda, kaasa mängib ilmselt ka hirm sattuda avalikkuse turmtule alla.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.03.26, 14:53
Käsitsi tehtav raamatupidamine maksab Eesti ettevõtetele kokku üle 200 miljoni euro aastas
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele