Pensionifondid peavad mittelikviidsetesse varadesse investeerimisel olema äärmiselt ettevaatlikud, sest tõusvad intressimäärad ja langevad aktsiaturud muudavad nende rahaks tegemise keeruliseks, hoiatab OECD.
Kiiresti tõusvad intressimäärad võivad pensionifondidele tekitada probleeme lühiajaliste kohustuste täitmiseks.
Foto: Panthermedia/Scanpix
Financial Times kirjutab, et odava raha ajastul otsisid pensionifondid tootlust taristuprojektidest ja erakapitaliinvesteeringutest, kuid näiteks võlakirjadega võrreldes on neid investeeringuid keerulisem rahaks teha.
Eesti pensionisüsteemi ülimadalatel kuludel on üks miinus: pensionid ei päästa suhtelisest vaesusest ega taga ka tööeluga sarnast sissetulekut. Rahvastiku vananemine toob kaasa senise olukorra süvenemise kogu hoomatava tuleviku vältel, näitab ministeeriumite uuring.
Suur osa teise pensionisamba lammutamist pooldanud poliitikutest jätkab ise sinna kogumist, nende seas tulihingeliselt teist sammast materdanud lobist Kristjan Järvan.
Kolmandasse sambasse panustajatel on võimalik veel kuni 29. detsembri kella 15.59ni teha sissemakseid, mis lähevad arvesse 2022. aasta tuludeklaratsiooni täitmisel. Sellega on kogujal võimalik saada riigilt tagasi tulumaksu vastavalt pensionifondi tehtud panusele ja seeläbi teenida kohe 20% suurust tootlust.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.