• OMX Baltic−0,13%311,85
  • OMX Riga0,23%905,24
  • OMX Tallinn0,01%2 087,27
  • OMX Vilnius−0,2%1 354,87
  • S&P 5000,00%6 775,8
  • DOW 300,00%47 417,27
  • Nasdaq 0,08%22 716,14
  • FTSE 100−0,41%10 311,5
  • Nikkei 225−1,04%54 452,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,62
  • OMX Baltic−0,13%311,85
  • OMX Riga0,23%905,24
  • OMX Tallinn0,01%2 087,27
  • OMX Vilnius−0,2%1 354,87
  • S&P 5000,00%6 775,8
  • DOW 300,00%47 417,27
  • Nasdaq 0,08%22 716,14
  • FTSE 100−0,41%10 311,5
  • Nikkei 225−1,04%54 452,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,62
  • 22.05.24, 08:41

Spikker | Kuidas mõõta oma ettevõtte kliimajalajälge

ESG teemade üks levinumaid küsimusi on süsinikujalajälje suurus. Süsinikujalajäljeks nimetatakse kasvuhoonegaaside kogust, mida oma tegevusega tekitavad inimesed ja tööstus. Gaase, mida inimtegevuse käigus õhku paisatakse, on mitmeid, kuid selguse mõttes arvutatakse nende gaaside hulka CO2 ekvivalendina.
Spikker | Kuidas mõõta oma ettevõtte kliimajalajälge
Oma ettevõtte süsinikujalajälje mõõtmiseks on vaja, et oleks piisavalt andmeid ning et need oleks korrektsed. Andmete kogumist on mõttekas alustada mõjualadest 1 ja 2, mis on seotud ettevõtte enda tegevustega. Mõjuala 3, mis on seotud partnerite tegevustega, andmete kogumine on keerukam ja peaks jääma pigem teise etappi.

Seotud lood

Uudised
  • 25.06.24, 09:23
Telia jätkusuutlikkuse juht: kestlikkusaruandlus ei tähenda vigade esiletõstmist
Kestlikkusaruandlus on tulemas selleks, et jääda. Kestlikkusmõjusid mõõta ja mõista on oluline eelkõige neil ettevõtetel, kelle peamised koostööparnterid on aruandluskohuslastest suurfirmad. Seda eriti Skandinaavia turgudel, räägiti Telia MeetUpi kestlikkusmõjude teemalisel seminaril.
Uudised
  • 21.06.24, 12:07
Koppel vs. Moora: kuidas keerata rahva pahameel kliimapoliitika toetuseks?
Eelmisel nädalal oli Äripäeva arvamusliidrite aruteluõhtu “Rohepööre või rohep...?”, kus debateerisid Peeter Koppel ja Erik Moora. Publikust küsiti rahva pahameele kohta. Kuula, mida Koppel ja Moora vastasid.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.03.26, 14:53
Käsitsi tehtav raamatupidamine maksab Eesti ettevõtetele kokku üle 200 miljoni euro aastas
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele