Endine õiguskantsler põhiseaduse muutmisest: juttu oleme juba piisavalt veeretanud!
Põhiseaduse kiirkorras muutumise eelnõus valimisõiguse piiramiseks on sõnastuslikke küsitavusi, kuid poolele teele ehk jutu veeretamise tasandile jäämine näitaks otsustajate nõrkust, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder.
Lähenevate kohaliku omavalitsuse volikogude (KOV) valimiste eel on algatatud agressorriikide kodanike valimisõiguse küsimuses põhiseaduse kiireloomuline muutmine (eelnõu 536 SE).
Kui minu käest küsida, keda ma eelistan näha Narva linnapeana, siis muidugi Katri Raiki, mitte mõnda poolvenemeelset keskerakondlast või otseselt venemeelse liikumise “Koos” käilakuju. Ent kui Raik on hinnanud, et selleks on diil Stalnuhhiniga möödapääsmatu, siis mis nõu me talle siit Tallinnast anda saame, küsib sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Raimond Kaljulaid.
Mõned märgid viitavad võimalusele, et koalitsioon ei soovigi kolmandate riikide kodanikelt valimisõigust ära võtta, kirjutab riigikogu liige Henn Põlluaas (Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid, ERK).
Koalitsioonipartnerid üritavad kiirkorras muuta põhiseadust, et võtta kümnetelt tuhandetelt Vene ja Valgevene kodanikelt hääleõigus, meelt muutnud sotsiaaldemokraadid loodavad sellega päästa kodakondsuseta isikute valimisõiguse.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.