Tehisintellekt ei võta töökohti ära neilt, kes mõistavad, kuidas see töötab. Järelikult peab sellekohane haridus andma inimestele muu hulgas tugevad teoreetilised alusteadmised, kirjutab Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja Heisi Kurig.
Ka meil Eestis tuleb hakata mõtlema, kuidas tehisarutüübid seadusandlikult ja kultuuriliselt töökeskkonda integreerida, kirjutab kolumnist Ardo Reinsalu.
Programmide ja rakenduste arendamiseks tuleb nüüd vaid tehisintellektile kirjutada oma soov. See annab ühelt poolt võimaluse oma ideed kiiresti ja soodsalt ellu viia, kuid teisalt ei tasu ka tarkvaraarendajatel karta, et nad nüüd tööta jäävad, rääkis vaibkoodija Kei Olbrei.
Innovatsioonist juhitud majanduskasvu teooriate eest välja antud Nobeli majanduspreemia osutab mitmele põhimõttelisele probleemile, mis pärsib Eesti ja laiemalt kogu Euroopa ettevõtteid, rääkis Teaduste Akadeemia president Mart Saarma Äripäeva raadios.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.