Maakasutus- ja ehitusvaldkonnas peab kiirendama üleminekut digilahendustele, et kaotada andmete liigne kogumine ja avalikustamine, kirjutab advokaadibüroo Sorainen kinnisvara- ja ehitusõiguse ekspert Sandra Mikli.

- “Seadusandja ülesanne on leida tasakaal avaliku teabe kättesaadavuse ja eraelu puutumatuse vahel, arvestades ka Euroopa Liidu isikuandmete kaitse põhimõtteid,” rõhutab kinnisvara- ja ehitusõiguse ekspert Sandra Mikli.
- Foto: Eneli Riim
Viimasel ajal on arutletud, mil määral läheb maakatastri ja ehitusregistri andmete ulatuslik avalikustamine vastuollu eraelu puutumatusega, sest registriandmed võimaldavad muu hulgas saada detailse ülevaate inimeste eluruumidest ja tagaaedadest. See tõstatab küsimuse andmete kogumise ja avalikustamise ülemäärasusest.
Arutelu keskmes ei peaks siiski olema üksnes see, kas näiteks arendaja avaldatud magamistoa ruumilahendused kvalifitseeruvad isikuandmeteks, mida on vaja kaitsta, vaid eeskätt küsimus: mis eesmärgil avalik võim selliseid andmeid kogub ning millises mahus on see põhjendatud?
Andmete, seal hulgas isikuandmete töötlemiseks peab olema avalikust huvist tulenev õiguslik alus. Enamasti seisneb see mõne avaliku ülesande täitmises – näiteks ehitusloa menetlemisel peab kontrollima tuleohutust või vastavust planeeringule. Kas selliste ülesannete täitmiseks on aga vaja teada näiteks lastetoa mööbli paigutust või sisekujundust?
Rohkem, kui hallata jõuab
Andmete töötlemisel kehtib minimaalsuse põhimõte: andmeid võib töödelda nii palju, kui see on vajalik, kuid nii vähe, kui võimalik. Lisaks õigusmõõtmele on minimaalsusel ka praktiline põhjus – mida suurem andmemaht, seda suuremad on riigi kulud info säilitamiseks, ajakohastamiseks ja turvamiseks.
Autori märkus: artikkel tugineb analüüsidele “Ehitusprojektile esitatavate nõuete õigusanalüüs” (Sorainen ja TalTech 2024) ning “Ehitise elukaare digitaliseerimiseks kohandamine” (Sorainen ja TalTech 2020)
Maakasutus- ja ehitusvaldkonda reguleerib ulatuslik õigusnormistik, millele lisanduvad tehnilised standardid ja hea tava. Nende järgimise kontrollimiseks esitatakse mahukaid ehitusprojekte, uuringuid ja ekspertiise. Näiteks eluruumide päevavalguse nõuete kontrollimiseks peab teadma ruumide paiknemist ilmakaarte suhtes; mõnel kasutusalal on oluline sanitaartehnika olemasolu ja nii edasi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui Tallinna–Tartu maantee keskel on hiiglaslik auk, siis teavad kõik, kes vastutab. Sama selge peab asi olema ka e-riigi puhul, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraarendaja kaalub ehitisregistri vigade tõttu minna riigi vastu kohtusse, samal ajal kui registrit haldav maa- ja ruumiamet püüab alles murerägastikust täit pilti ette saada.
Euroopa Liidu kavandatavad digireeglite muudatused ei vähenda tõenäoliselt halduskoormust ega paranda konkurentsivõimet, kirjutavad advokaadibüroo Ellex Raidla eksperdid Merlin Liis-Toomela ja Hegle Pärna.
Õiguskantsler Ülle Madise andis Viru-Nigula vallale vastu näppe, kuna vald jättis registreerimata kodaniku pöördumise ja rikkus nii seadust. Juhtum sai alguse pealtnäha süütust küsimusest – kas Kundasse võiks paigaldada toidujagamiskapi?
„Vähem IT-d, palun“ vastab küsimusele, kuidas ehitada ettevõtte IT üles nii, et see oleks toimimisloogikalt lihtne, kuid samas efektiivne ja turvaline. Esimeses episoodis jagab oma lugu ettevõtja, kes oli valmis eduka äritegevuse lausa lõpetama, sest puudulik IT tegi elu liiga keeruliseks nii talle endale, töötajatele kui ka klientidele.