Töötushüvitiste süsteem vajab kaasajastamist, et võimaldada tööampse ja vähendada töötute virelemist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sotsiaalministeerium kavandab 18 aastat muutumatuna püsinud töötushüvitiste süsteemi muutmist, et see vastaks paremini tänase tööturu vajadustele, ning korraldas äsja samateemalise ümarlaua. Arutuse all on näiteks vabatahtliku töötuse korral hüvitise maksmine, tööampsude tegemise lubamine töötushüvitise saamise ajal, hüvitiste maksmine sõltuvalt majandustsüklist ja meetmed töötute vaesuse vähendamiseks. On ju Eestis suhteliselt vähe töötuid, kuid samal ajal on meie töötud Euroopa Liidu vaeseimad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ametiühingute Keskliit saatis sotsiaalministrile oma arvamuse töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta, milles muuhulgas leiab, et töötuskindlustus peaks olema kohustuslik kõigile töövormidele ja tagama kõigile tööd tegevatele inimestele võrdsed tingimused.
Täiendatud
Möödunud aastal töötanud 671 300 inimesest tegi 85 100 inimest seda osalise tööajaga, see number on aasta-aastalt tõusnud.
Ehkki suhtlemine tundub esmapilgul lihtne ja igapäevane tegevus, ei õnnestu see alati soovitud viisil. Puudulik kommunikatsioon võib ettevõttele kalliks maksma minna nii ajas, rahas kui ka meeskonnavaimus. BeWise koolitajad Toivo Värbu ja Piret Soosaar-Maiberg rõhutavad, et suhtlemine ei ole kaasasündinud oskus, vaid protsess, mida saab ja tuleb teadlikult õppida, sest koolipingist neid oskusi enamasti kaasa ei anta.