Avalikkusele suuresti teadmata kaardistab riik mitmesaja kaamera abil autosõitjate liikumist. Ehkki mõne kuu jooksul pildid kustutatakse, tekitab juhtministrite sõnanappus tarbetuid kahtlusi.

- Jälitustegevus peaks olema nagu fileerimisnuga – harva kasutusel ja üksnes oskajate poolt, usub Perling.
- Foto: Liis Treimann
Riigi endine peaprokurör, praegune Parempoolsete juht Lavly Perling tunnistab, et iseenesest pole kaamerad ja avalik ruum üksteisele võõrad. Juba pronksiööst saati on ka avalikult arutletud selle üle, millist rolli need kuritegevuse vastu võitlemisel mängivad.
„Aga nii populaarne on olla seal pool, kus saame Leedu autovargad kätte või märkame taskuvargaid. Ent see, millised on proportsioonid — sellele pole tähelepanu pööratud," rõhutas Perling "Äripäeva arvamusliidri" saates.
Tema sõnul juhib ka õiguskantsler õigustatult tähelepanu riive sügavusele ja ulatusele. Ning ta meenutas, et ka peaprokurörina oli jälitustegevus läbi kaalututud töövõte.
„Jälitustegevus on nagu fileerimisnuga. Seda võetakse välja imeharva ja vaid nende poolt, kes oskavad seda käsitseda. Ja kõik peavad aru saama, milleks seda kasutatakse.“
Saates rääkis Perling lähemalt, miks on selline olukord tekkinud ja kes võiks selle eest vastutada.
Intervjueeris Indrek Lepik.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Jutud jälgimisühiskonnast on liialdus, ent vähemasti uurimise ajaks tuleks õigusliku vaidluse tekitanud numbrituvastussüsteem peatada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.