• OMX Baltic−0,23%311,54
  • OMX Riga0,14%904,48
  • OMX Tallinn−0,03%2 086,27
  • OMX Vilnius−0,25%1 354,18
  • S&P 500−1,52%6 672,62
  • DOW 30−1,56%46 677,85
  • Nasdaq −1,78%22 311,98
  • FTSE 100−0,47%10 305,15
  • Nikkei 225−1,22%53 786,4
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,54
  • OMX Baltic−0,23%311,54
  • OMX Riga0,14%904,48
  • OMX Tallinn−0,03%2 086,27
  • OMX Vilnius−0,25%1 354,18
  • S&P 500−1,52%6 672,62
  • DOW 30−1,56%46 677,85
  • Nasdaq −1,78%22 311,98
  • FTSE 100−0,47%10 305,15
  • Nikkei 225−1,22%53 786,4
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,54
  • 01.08.19, 13:18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Hannes Rumm: reetur Lennart Meri. 25 aastat hiljem

„Ükskõik, kelle võit see on, kuid Eesti võit see ei ole. Praegu pole küll veel täpselt teada, mis vahenditega Jeltsin Meri nurka surus, kuid nurka ta suruti. Ehk pandi Lennart Georgevitši ette lauale KGB dokumendid, mille olemasolust ta ise pole rääkinud ning millest avalikkus ei söandanud rääkida. Ikkagi president. Isegi lepinguid lugemata on selge, et Eestilt kooriti seitse nahka.”
Jüri Luik (vasakult), Lennart Meri ja pressiesindaja, praegune ettevõtja Tiit Pruuli.
  • Jüri Luik (vasakult), Lennart Meri ja pressiesindaja, praegune ettevõtja Tiit Pruuli.
  • Foto: GTA foto / Postimees / Scanpix
Just selliste sõnadega tervitas ajaleht Postimees 27. juuli 1994 aasta juhtkirjas lepinguid Vene vägede väljaviimiseks Eestist. Just neid samu lepinguid, mille allakirjutamist meenutas mõni päev tagasi kogu Eesti ajakirjandus, hinnates neid meie diplomaatia ajaloo üheks suurimaks saavutuseks. Just nende lepingute sõlmimise puhul kahtlustas ajaleht esmareaktsioonis täiesti ülekohtuselt, et meie riigipead šantažeeriti musta minevikuga.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.03.26, 14:53
Käsitsi tehtav raamatupidamine maksab Eesti ettevõtetele kokku üle 200 miljoni euro aastas
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele