Endine minister: palju kära üsna ümmarguse metsakava ümber
Riigikokku saadetud metsanduse arengukava kujul on valminud valimisprogrammilaadne toode, kust leiab mõne punkti iga erakond, kirjutab endine keskkonnaminister Marko Pomerants (Isamaa).
Kas metsanduse arengukava menetlus on jõudnud riigikokku õigel või valel ajal, selle kohta on lihtne retoorikat leida mõlemaks juhuks. Igal juhul on riigikogu võta-või-jäta-olukorras, sest muuta saab ainult otsuse eelnõu, mis on oma sisult väga lakooniline – kinnitada juurdelisatud „Metsanduse arengukava aastani 2030“.
Aastaid küpsenud metsanduse arengukava kiideti valitsuses neljapäeval heaks ja liigub nüüd üldise kriitikalaine taustal edasi riigikokku, kus sellele loodetakse veel enne valimisi viimane nõusolev hääletus anda.
Mets Eestis otsa ei saa, küll on probleemiks raadamine ning raiuda võiks pigem 10–12 miljonit tihumeetrit, ei ole keskkonnaminister Madis Kallase kommentaaridega rahul Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi direktor Marek Metslaid.
Värske Turu-uuringute ASi uuringu järgi pooldab 68% Eesti elanikest riigimetsas raiemahu vähendamist, sealjuures 26% vähemalt poole ja 25% vähemalt kolmandiku võrra.
Värske metsanduse arengukava tagajärjel halvenevad Eestis looduskaitse, metsade olukord ning majandus ja konkurentsivõime, jääb arusaamatuks, mis probleemi siis lahendatakse ning kas üldse adutakse, kui kalliks see ühiskonnale maksma läheb, kirjutab Biofueli juhatuse liige Andreas Laane.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.