Ka tulihingelised arenduste vastastased peavad teadma, et sõnavabadus ei anna neile õigust teisi inimesi – kaasa arvatud oma tööd tegevaid ametnikke – laimata või ähvardada, kirjutavad Soraineni vandeadvokaat Triin Toom ja advokaat Kätlin Sehver.
Soraineni vandeadvokaat Triin Toom ja advokaat Kätlin Sehver.
Foto: Kaupo Kikkas
„Te olete pätid!“, „Kuradi psühhopaadid!“, „Ma panen teid vangi!“. Tuuleparkide üle peetavad koosolekud ja arutelud sotsiaalmeedias sunnivad taas küsima, kus on sõnavabaduse piirid, millal muutub meelsuse näitamine ähvarduseks ning kas inimesed – kaasa arvatud arendajad ja ametnikud – peavad lõputult taluma verbaalset vägivalda ja vaimse tervise kahjustamist.
Tuleb mõista, et iga ettevõtlusele öeldud “ei” viib elu maapiirkondadest minema, riik ei ole ettevõtja ega töökohtade looja, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Meie ühiskonnal on fosforiidisõja trauma. Aga trauma puhul me ju ei unista sellest, et tardume igipõlisesse ohvri rolli, kirjutab füüsik ja ettevõtja Andi Hektor.
Eesti üks suurimaid probleeme on lõputu vastutöötamine eri algatustele, mis ometi tooksid riigile tulu, arendaksid tööstust, kasvataksid eksporti ja majandust, kirjutab geoloog Margus Raha vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti majanduse seis on märksa parem, kui oleme harjunud tunnistama, kuid investeeringute puudumine on juba avaldanud mõju eelarvele ja kasvupotentsiaalile. Võti võiks siin olla omavalitsuste taskus, kirjutab Utilitas Eesti juhatuse esimees Robert Kitt.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.