• OMX Baltic−0,23%311,54
  • OMX Riga0,14%904,48
  • OMX Tallinn−0,03%2 086,27
  • OMX Vilnius−0,25%1 354,18
  • S&P 500−1,52%6 672,62
  • DOW 30−1,56%46 677,85
  • Nasdaq −1,78%22 311,98
  • FTSE 100−0,47%10 305,15
  • Nikkei 225−1,04%54 452,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,52
  • OMX Baltic−0,23%311,54
  • OMX Riga0,14%904,48
  • OMX Tallinn−0,03%2 086,27
  • OMX Vilnius−0,25%1 354,18
  • S&P 500−1,52%6 672,62
  • DOW 30−1,56%46 677,85
  • Nasdaq −1,78%22 311,98
  • FTSE 100−0,47%10 305,15
  • Nikkei 225−1,04%54 452,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,52
  • 07.12.18, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ettevõtted pettuselaine all

Eesti ettevõtteid on tabanud internetipettuste üha kasvav rünnak. Mõne kuuga on kiirelt kasvanud nii e-kirjaga levivate pettuste ohvriks langenud ettevõtete hulk kui ka saadud kahju, mis tihtipeale ulatub sadadesse tuhandetesse eurodesse.
Internetipetturid mõtlevad välja järjest keerukamaid manipuleerimisviise, kasvavad ka summad, mida välja petetakse, rääkis RIA küberturvalisuse teenistuse juht Uku Särekanno.
  • Internetipetturid mõtlevad välja järjest keerukamaid manipuleerimisviise, kasvavad ka summad, mida välja petetakse, rääkis RIA küberturvalisuse teenistuse juht Uku Särekanno.
  • Foto: Andras Kralla
Kõige keerulisem ja kurjategijatele tulutoovam neist on skeem, kus häkitakse kahe ettevõtte vahelisse meilivahetusse, seda jälgitakse ning pikema meilivestluse ühes etapis esinebki kurjategija partnerettevõttena ja esitab arve, milles palub muuta pangakonto andmeid. Kurjategija võib püüda ka mõlema poolega eraldi vestelda ning raha välja petta. See tähendab aga, et ühe teatava perioodi jooksul ei tea kumbki osaline, et meilivestlused on kaaperdatud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.03.26, 14:53
Käsitsi tehtav raamatupidamine maksab Eesti ettevõtetele kokku üle 200 miljoni euro aastas
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele