• OMX Baltic−0,23%311,54
  • OMX Riga0,14%904,48
  • OMX Tallinn−0,03%2 086,27
  • OMX Vilnius−0,25%1 354,18
  • S&P 500−1,52%6 672,62
  • DOW 30−1,56%46 677,85
  • Nasdaq −1,78%22 311,98
  • FTSE 100−0,47%10 305,15
  • Nikkei 225−1,22%53 786,4
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,54
  • OMX Baltic−0,23%311,54
  • OMX Riga0,14%904,48
  • OMX Tallinn−0,03%2 086,27
  • OMX Vilnius−0,25%1 354,18
  • S&P 500−1,52%6 672,62
  • DOW 30−1,56%46 677,85
  • Nasdaq −1,78%22 311,98
  • FTSE 100−0,47%10 305,15
  • Nikkei 225−1,22%53 786,4
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,54
  • 16.12.20, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Milline on ärimeeste dividendide saatus: ära ei ole söönud ja uut kasukat pole ka ostnud

Mitmed sel aastal Äripäeva Dividendide TOPis kõrgel kohal olevat ettevõtjad avaldavad, kuhu nad firmadest välja võetud omanikutulu investeerisid, ja paljud neist annavad soovitusi, kuhu praegu panna oma vaba raha, neist enamik eelistab kinnisvara.
Kuidas on lood Patarei merekindlusega? „Kui selle aasta veebruaris RKASiga ostu-müügilepingu sõlmisime, olid meil plaanid ja mitu potentsiaalset hotellioperaatorit, siis nüüd ei taha keegi sellest enam kuuldagi,“ rääkis ärimees Urmas Sõõrumaa.
  • Kuidas on lood Patarei merekindlusega? „Kui selle aasta veebruaris RKASiga ostu-müügilepingu sõlmisime, olid meil plaanid ja mitu potentsiaalset hotellioperaatorit, siis nüüd ei taha keegi sellest enam kuuldagi,“ rääkis ärimees Urmas Sõõrumaa.
  • Foto: Liis Treimann
Samas näiteks põllumajandusmasinate tootja Palmse Metall omanik Bert Sild soovitab suunata raha kolmandasse pensionisambasse. „Assa pagan!“ ütles Sild, kuuldes, et asub edetabelis 212. kohal, kuhu ta maandus, sest võttis Palmse Metallist 315 000 eurot dividende. „Esimese hooga tahaks nalja teha, et ostsin sinihallitusjuustu või käisin restoranis,“ vastas Sild küsimusele, mis teenitud rahast edasi sai.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.03.26, 14:53
Käsitsi tehtav raamatupidamine maksab Eesti ettevõtetele kokku üle 200 miljoni euro aastas
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele