• OMX Baltic−0,23%311,54
  • OMX Riga0,14%904,48
  • OMX Tallinn−0,03%2 086,27
  • OMX Vilnius−0,25%1 354,18
  • S&P 500−1,52%6 672,62
  • DOW 30−1,56%46 677,85
  • Nasdaq −1,78%22 311,98
  • FTSE 100−0,47%10 305,15
  • Nikkei 225−1,04%54 452,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,52
  • OMX Baltic−0,23%311,54
  • OMX Riga0,14%904,48
  • OMX Tallinn−0,03%2 086,27
  • OMX Vilnius−0,25%1 354,18
  • S&P 500−1,52%6 672,62
  • DOW 30−1,56%46 677,85
  • Nasdaq −1,78%22 311,98
  • FTSE 100−0,47%10 305,15
  • Nikkei 225−1,04%54 452,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,52
  • 27.10.21, 08:50

Kümnendik pensionirahast kulus laenude tagasimaksmisele

Septembris välja makstud teise pensionisamba raha abil maksti Eestis tegutsevatele pankadele laene tagasi ligikaudu 100 miljonit eurot, teatas Eesti Pank.
Pensioniraha kulus osaliselt ka laenude tagasimaksmisele.
  • Pensioniraha kulus osaliselt ka laenude tagasimaksmisele.
  • Foto: Andras Kralla
See moodustab ligi kümnendiku kogu väljamakstud pensionirahast. Ligikaudu 750 miljonit eurot väljavõetud rahast oli septembri lõpus aga endiselt pangahoiustel.

Seotud lood

Börsiuudised
  • 19.08.21, 18:00
Eksperdid: majandustõus on alles alguses
Arvamusfestivalil esinenud investorid märkisid, et kuigi eelmisel aastal õiget majanduslangust justkui ei olnudki, siis toimus see siiski juba ära ning nüüd on majandus tõusuteed alles alustamas.
Arvamused
  • 10.09.21, 13:43
Karin Nemec: asjatu piirang ei luba pensionivaradel paremat maailma toetada
Pensionireformi tulemusel tekkinud pensioni investeerimiskonto on suure potentsiaaliga tööriist. Selleks, et täita eesmärki suuremast investeerimisvabadusest ja võimaldada ühtlasi pensionivaral jätkusuutlikumat maailma toetada, peaks aga kaotama sellega seotud piirangud, mis lubavad investeerida vaid kohalike krediidiasutuste pakutavatesse fondidesse, kirjutab Grünfini kaasasutaja ja tegevjuht, jätkusuutliku investeerimise ekspert Karin Nemec.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.03.26, 14:53
Käsitsi tehtav raamatupidamine maksab Eesti ettevõtetele kokku üle 200 miljoni euro aastas
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele