"Ärikeeld ei ole hea sõna. See tekitab pahameelt, kuna meil on liberaalne ärikeskkond," sõnas maksejõuetuse teenistuse juht Signe Viimsalu (paremal). Tema kõrval on teenistuse järelevalve ekspert Ivar Kangro.
Foto: Andras Kralla
„Võib-olla see korrastaks natuke meie ettevõtlusmaailma, sest praegu tundub, et väga lihtne on ettevõtet maha jätta,“ lausus maksejõuetuse teenistuse järelevalve ekspert Terje Kriiseman täna toimunud pressikonverentsil. „Võib-olla ei saada alati aru, kuidas ettevõtet peaks vastutustundlikult juhtima. Et ei saa ettevõtet kohelda nagu oma rahakotti.“
Pankrotihaldurite koja reaktsioonid Äripäeva artiklile kõnelevad sellest, et haldurid pole kriitikaga harjunud. See omakorda lubab aga väita, et säärast raputust oligi tarvis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Pankrotihaldureid häirib info, nagu oleks neil korraga käsil isegi üle saja kohtumenetluse, kuid siiski ei ole haldurite koda nõus avaldama oma kodulehel, milline on nende tegelik töökoormus.
Lahmiv ja pealiskaudne probleemide käsitlus on väga kahjulik ja laastab koostööd maksejõuetuse teenistusega, kirjutab kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kantsler Helen Rives vastulauses Äripäeva eilses artiklis kõlanud kriitikale.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.