Valitsus läheb eelarvereeglite leevendamise teed, mis võimaldab järgmise nelja aasta puudujääki kokku 1,9 miljardi euro võrra suuremana, kui kehtiv seadus lubaks.
Praegu on Eestis vaja iga aasta struktuurset tasakaalu parandada 0,5% võrra SKPst ehk 200 miljoni euro võrra. Kuivõrd Euroopa Liidu reeglid on sellest nõrgemad, on koalitsioon otsustanud ka Eesti eelarvereegleid lõdvendada.
Mida kauem nende eelarveprotsessidega venitatakse, seda hirmutavamad nad on ja seda rohkem tuleb nii inimestel kui ka ettevõtjatel nendega arvestada, rääkis Äripäeva konkurentsianalüütik Sigrid Kõiv.
Sotside esimehe Lauri Läänemetsa sõnul on riigieelarve arutelude laual kolm varianti, kuidas puudujääki lappida. Üheks variandiks on ettevõtete klassikalise tulumaksu taastamise mõte.
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.