• OMX Baltic−0,23%311,54
  • OMX Riga0,14%904,48
  • OMX Tallinn−0,03%2 086,27
  • OMX Vilnius−0,25%1 354,18
  • S&P 500−1,52%6 672,62
  • DOW 30−1,56%46 677,85
  • Nasdaq −1,78%22 311,98
  • FTSE 100−0,47%10 305,15
  • Nikkei 225−1,04%54 452,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,52
  • OMX Baltic−0,23%311,54
  • OMX Riga0,14%904,48
  • OMX Tallinn−0,03%2 086,27
  • OMX Vilnius−0,25%1 354,18
  • S&P 500−1,52%6 672,62
  • DOW 30−1,56%46 677,85
  • Nasdaq −1,78%22 311,98
  • FTSE 100−0,47%10 305,15
  • Nikkei 225−1,04%54 452,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,52
  • 13.11.23, 09:48

Soolise palgalõhega Euroopa tipus olev Eesti lõhenes veelgi

"See on üllatav ja ebameeldiv üllatus, ma pigem oleksin arvanud, et palgalõhe kahaneb," rääkis Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja Tairi Rõõm.
Sooline palgalõhe meeste ja naiste vahel kasvas mullu ligi 3 protsendipunkti. Naiste brutotunnitasu oli mullu ligi 18% väiksem.
  • Sooline palgalõhe meeste ja naiste vahel kasvas mullu ligi 3 protsendipunkti. Naiste brutotunnitasu oli mullu ligi 18% väiksem.
  • Foto: Liis Treimann
Euroopa Liidus on Eestis kõige suurem palgalõhe, tõdes Rõõm ja lisas, et kõrge sooline palgalõhe pärineb sotsialismi ajast.

Seotud lood

Saated
  • 11.10.23, 10:10
Majandusnobelist tõestas orkestri näitega, et naiste diskrimineerimine on olemas
Nobeli majanduspreemia anti tänavu USA majandusajaloo uurijale Claudia Goldinile, kes tõestas 1980ndatel veenvalt ühe mõjusa katsega sümfooniaorkestris, et sooline diskrimineerimine on tõesti olemas.
Uudised
  • 09.10.23, 13:54
Nobeli preemia majanduses läks palgalõhe uuringutele
Tänavuse Nobeli preemia majandusteadustes sai Harvadi ülikooli teadlane Claudia Goldin naiste palgastatistika ja tööturul osalemise ajaloo uurimise eest.
Saated
  • 22.08.23, 11:19
Maailma kiiremini arenevat spordiala varjutab palgalõhe
Naiste jalgpall on maailma kiiremini arenev spordiala, mis sai viimaste maailmameistrivõistluste ajal varasemast oluliselt rohkem tähelepanu ja oli taas barjääre purustav sündmus, rääkis jalgpalliajakirjanik Ott Järvela.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.03.26, 14:53
Käsitsi tehtav raamatupidamine maksab Eesti ettevõtetele kokku üle 200 miljoni euro aastas
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele