• OMX Baltic−0,23%311,54
  • OMX Riga0,14%904,48
  • OMX Tallinn−0,03%2 086,27
  • OMX Vilnius−0,25%1 354,18
  • S&P 500−1,52%6 672,62
  • DOW 30−1,56%46 677,85
  • Nasdaq −1,78%22 311,98
  • FTSE 100−0,47%10 305,15
  • Nikkei 225−1,04%54 452,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,52
  • OMX Baltic−0,23%311,54
  • OMX Riga0,14%904,48
  • OMX Tallinn−0,03%2 086,27
  • OMX Vilnius−0,25%1 354,18
  • S&P 500−1,52%6 672,62
  • DOW 30−1,56%46 677,85
  • Nasdaq −1,78%22 311,98
  • FTSE 100−0,47%10 305,15
  • Nikkei 225−1,04%54 452,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,52
  • 17.08.23, 10:57

Eesti ettevõtetel olid euroala kõige kallimad laenud

Eestis pidid ettevõtjad juunis laenude eest maksma euroala keskmisega võrreldes üle 3 protsendi kõrgemat intressi, selgub Eesti Panga statistikast.
Ka eluasemelaenude intressimääradega on Eesti euroala riikide võrdluses tipu lähedal.
  • Ka eluasemelaenude intressimääradega on Eesti euroala riikide võrdluses tipu lähedal.
  • Foto: Andras Kralla
Euroalal maksid ettevõtted uute (uued väljastatud laenud ja muudetud lepingud) pikaajaliste laenude eest juunis keskmiselt 4,4 protsendi suurust intressimäära. Eesti puhul oli see näitaja aga 7,43 protsenti.

Seotud lood

Uudised
  • 26.07.23, 08:25
Ettevõtted võtsid teises kvartalis rohkem laenu
Uusi pikaajalisi laene väljastati ettevõtetele teises kvartalis ligi kolmandiku võrra rohkem kui esimeses kvartalis.
Uudised
  • 28.06.23, 10:26
Pankade võitlus kahekordistas tähtajaliste hoiuste mahu
Maikuus ulatus tähtajaliste hoiuste maht 4 miljardi euroni, mida on aastatagusega võrreldes 109% ehk kaks korda rohkem, selgub keskpanga statistikast.
Arvamused
  • 22.06.23, 09:57
Ökonomist: intressimäärade tõus ei ole pankadele ainult hea uudis
Eesti pangandussektori intressikulu kasvab intressitulust aeglasemalt peamiselt seetõttu, et pangad rahastavad end suuresti nõudmiseni hoiuste arvelt. Pankadevaheline konkurents hoiuste üle on aga suurenenud, kirjutab Eesti Panga ökonomist Mari Tamm keskpanga blogis.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.03.26, 14:53
Käsitsi tehtav raamatupidamine maksab Eesti ettevõtetele kokku üle 200 miljoni euro aastas
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele